Sotsiaaldemokraatide uus juht on ootamatult ühe kaelamurdva ülesande asemel saanud kaks.
Sotsiaaldemokraatliku erakonna värske esimehe Jevgeni Ossinovski jaoks on august stressirohke. Sisevalimiste käigus üles ehitatud plaan koalitsioonilepingu avamiseks ei leia valitsuspartnerite toetust, kuid on üha selgemalt populaarne erakonna sees. Paar korda võib seada tähtaegu, milleks „peab selgus saabuma“, aga mitte enam. Kes astub sammu tagasi?
Nagu sellest vähe oleks, tuleb Ossinovskil tegeleda ka oma usutavuse päästmisega skandaalist, mille osaliseks on tema isa Oleg Ossinovski ja mis nii rahvusvahelise haarde kui väidetavalt pistiseks antud rahasummade poolest on Eestis erakordne. Tsitaat „Aktuaalsest Kaamerast“: „Mina ja minu isa oleme kaks väga erinevat inimest nii oma seisukohtadelt kui ka tegevusaladelt. Kindlasti ei tee tema poliitikat ja mina äri. /…/ Minu seisukoht nii SDE juhina kui ka kodanikuna on kindlasti ühene, et korruptsioon on lubamatu. Usun, et Läti õiguskaitseorganid teevad oma tööd hästi." See kõlas korraks nii veenvalt, et sotsiaalmeedias hakkasid lendama võrdlused Pavlik Morozoviga.
Aga Jevgeni Ossinovski ei ole ära teeninud kõrvutamist nõukogude propaganda loodud tegelaskujuga. Avalikkus teab, et tema perekond on kokkuhoidev ja üksteist toetav. Muuhulgas väljendudes selles, et veel eelmise aasta maikuuni oli Jevgeni Ossinovski isa valdusettevõtte Skinest Grupp nõukogu liige – nagu ka ta ema tänaseni. Aga ka selles, et Oleg Ossinovski on annetanud pärast poja liitumist sotsiaaldemokraatidega parteile Eesti kontekstis väga suuri summasid, vaatamata väidetavale maailmavaatelisele erinevusele. Ja see on siiski tegelikult, just nüüd, pärast väidetavat pistist Läti Raudtee juhatuse esimehele, probleem.
Kui Jevgeni Ossinovski oleks valitsuse liige, veelgi enam – sise- või justiitsminister – siis ta ilmselt ei pääseks tagasiastumisest. Erinevalt teiste valitsuserakondade juhtidest on ta aga lihtsalt riigikogu liige ning kahtlust selles, et ta võiks kuidagi täitevvõimu kaudu suunata isa puudutavat uurimist, ei ole.
Küsimus on pigem, kas arvestades Oleg Ossinovski valitud ettevõtlusvaldkonnas valitsevaid tavasid ning ametliku kinnituse saamisel ka tema enda tegusid, saab Jevgeni Ossinovski lihtsalt maha raputada küsimused varem annetatud raha ning isa mõju kohta ühele Eesti juhtivale erakonnale?
Erinevalt Keit Pentus-Rosimannuse juhtumist ei ole olemas kohtuotsust, mis seoks Jevgeni Ossinovski ebaausa tegevusega. Kui Pentus-Rosimannus on igal võimalusel rõhutanud oma soovi isa aidata, siis Jevgeni Ossinovski on vastupidiselt rõhutanud, sealhulgas edasiste annetuste soovimatuks kuulutamise läbi, sõltumatust isa tegemistest.
Võimalik, et tõepoolest peaks Jevgeni Ossinovski asemel kõik teravad küsimused Oleg Ossinovski annetuste ja suuri riigiettevõtteid nagu Tallinna Sadam ja Eesti Raudtee puudutavate (personali)valikutekohta suunama kevadeni sotsidepeasekretäri kohta pidanud Indrek Saarele. Paraku on vähe lootust, et Saar, kes kuuldavasti on erakonnas Ossinovski vastasleeris, mingeid Ossinovski kimbatust leevendavaid vastuseid annaks.
Läti Raudtee korruptsiooniskandaal jääb uut teavet ja tõenäoliselt ebameeldivaid üllatusi tootma pikaks ajaks. Mingil ajal jõuab asi kindlasti kahtlustuste esitamise ja ka süüdistusteni. Kui neis peaks sisalduma Oleg Ossinovski nimi, siis tuleb Jevgeni Ossinovskil taas rääkida, kuidas ta oma isa äris ei osale.
Tundub, et sotside praeguste liidrite tegelik tahe on panna kokku ilma Reformierakonnata valitsus, mitte niisama haldusreformi eri vormide üle läbi rääkida. See on paraku väga keeruline. Valimiste tulemusel fikseeritud riigikogu koosseis ei paku palju peale õhkõrna lootuse, et pärast praeguse sundabielu laialiminekut võib uus reaalsus tekitada teistsuguseid tõmbe- ja tõukejõude. Kui suve algul oli selline stsenaarium tõenäolisem tänu Keskerakonna juhi Edgar Savisaare poliitikast kõrvalejäämise võimalusele, siis nüüd on Savisaar tagasi ja nägemus „uuest Keskerakonnast” kustumas. Jevgeni Ossinovski personaalne usutavuse küsimus teeb niigi võimatuna näiva missiooni olulisemalt raskemaks.
Anvar Samost
kolumnist