Praegune Kreeka valitsus ei suutnud oma utopistlikke valimislubadusi täita, vaid viis riigi rahanduse ja majanduse, mis oli alles möödunud aasta lõpus paranemise teel, hoopis halvemasse seisu koos väga kehvade väljavaadetega lähiaastateks.
Vastutada ei soovita, kuid võimule soovitakse jääda – see on referendumi tegemise mõte ehk tegemist on puhtalt sisepoliitilise ettevõtmisega, millega püütakse saada oma tegevusele rahva toetust. Nii saavad võimul olevad äärmuslased öelda, et Kreeka rahvas tahtis riigi pankrotti viia või isegi – kui asjad peaksid sinnamaani jõudma –, et Kreeka rahvas tegelikult ei taha eurot ega soovi Euroopa Liidus olla.
Kreeka referendumi toimumise faktil ja selle tulemusel on praegu suhteliselt vähe mõju sellele, mis hakkab juhtuma väljaspool Kreekat ja kuidas välisriigid Kreekasse suhtuvad. Kreeka valitsuse pankrot, võimetus võlausaldajatega läbi rääkida ja riigi majandust juhtida on olulisemad kui referendum või selle tulemus. Kreeklaste toetus valitsusele teeb lähiaastate ülesanded Kreekas keerulisemaks ja raskemaks, valitsuse toetamisest loobumine ehk „jah” referendumil aga tooks sisepoliitilise kriisi kiiremini akuutsesse faasi ning seega looks teatud võimalused kriisist kiiremini väljuda.
Reaalsus on siiski see, et lähipäevil on oodata Kreekas pankade sulgemist ja rahapuudust. Eeldusel, et valitsus käitub mõistlikult, milles ei tasu küll kindel olla, kehtestatakse kapitalikontroll. Äritegevus seiskub, turismihooaeg osutub väga kehvaks – tõenäoline sisepoliitiline kriis lisab oma –, tööpuudus kasvab veelgi, valitsus ei suuda maksta palku ega pensione ning maksukogumine muutub veelgi kehvemaks. Kõigi nende probleemidega peab Kreeka ise toime tulema, aga praeguse valitsuse võimekus on selles asjas rohkem kui kehv. Valmisolek Kreeka praegust valitsust toetada, isegi nõuga, rääkimata rahalisest toest, on võimalike abistajate seas väga tagasihoidlik.
Kui Kreeka rahvas ütleb referendumil, et valitsus tegi õigesti, et ei nõustunud kreeditoride pakutuga, saab Tsiprase valitsus lihtsalt rinna kummi ajada ning rääkida, et tegelikult ajasid nad õiget asja. Reaalselt ei muuda see teiste riikide suhtumises midagi paremaks, vaid üksnes halvemaks. Äärmuslaste valitsus saab teha kauem ja suuremaid majanduspoliitilisi rumalusi ehk kriis Kreekas süveneb. Aga kõigel on ka piirid, seega tulevad ühel hetkel muudatused, kuigi mingissegi stabiilsusseisu jõudmine ei osutu ilmselt lihtsaks ja kiireks teeks.
Eks igasugused uudised Kreekast või tekitada mõningat närvilisust finantsturgudel, aga ma ei usu, et väga pikalt ja ulatuslikult, sest asjad on mõne aasta taguse ajaga võrreldes siiski oluliselt muutunud. Eestile, aga ka teistele riikidele on ilmselt olulisem, et nüüd on selge, et Euroopa ühte probleemmajandust juhib vähemalt mõnda aega valitsus, mis keeldub probleeme lahendamast. See teeb igasuguse suhtluse keerulisemaks ja suurendab mõnevõrra üldist ebakindlust, aga selle kõigega on võimalik toime tulla.
Kreeka käekäik euroalal ja Euroopa Liidus oleneb väga palju Kreekast endast. Välistada ei saa muidugi midagi, kuigi minu arvates on Kreeka lahkumine euroalalt praegu veel vähem tõenäoline kui euroalale jäämine. Me peame arvestama ka rahva tahet ning isegi äärmusvasakpoolsetel on ülimalt keeruline panna kreeklasi vabatahtlikult drahmides arveldama ja sääste koguma.
Referendumi tulemusest olenemata halveneb majandusseis Kreekas kindlasti. Kindel on aga, et ühel hetkel sealt ka väljutakse. Millal ja millisest sügavusest, on praegu võimatu öelda. Väga palju oleneb Kreeka inimestest.
Maris Lauri
Riigikogu liige, endine rahandusminister
Ümbritsev süsteem? See oled ju osaliselt sina ka! Järelikult oled ka osaliselt süüdi! Miks sa lased pakkumisel toimuda? Miks sa ei tee midagi?
Kreeklaste seisukohast saan veel aru, nad on alles kriisi esimeses- eituse faasis. Aga arvajatest, et Kreeka riik on nagu narkomaan ja tema narkomaanias on süüdi kõik teised peale nende, hästi aru ei saa. Mina ühelegi narkomaanile kaasa ei tunne. Igaüks teeb ise oma valikud ja vastutab ka nende eest. Kreeklaste valik oli valida palju lubadusi andnud poliitikud riiki juhtima ja lubaduste täitmiseks kasvõi valetades raha kokku laenama.
Vat siin ongi see küsimus kas süüdi on narkomaan ise või ümbritsev süsteem mis sind narkomaaniks saamist võimaldab. Mina arvan et ennem saab olla ikka pakkumine ja siis on nõudlus. Sest ennem kui sõltuvussuhe tekida saab peab olema ikka pakkumine.
Küll jänkide survel uusi laene antakse,muidu läheb järsku venemaa rüppe ja seega võib Vahemerre tekkida vene mereväebaas.Käies Kreeka saartel pole näha-kuulda mingit hirmu,kõik käib käest kätte ja pangakaart on tihti kasutu.
väga hea uudis sest monstrum nimega Euroopa liit ja tema puhevil pangandus peab tõele näkku vaatama.
riks, kas Kreekas läheb elu paremaks, kui pangad kinni pannakse? Probleem pole seal üldse pankades, vaid riigipoolses üle jõu elamises. Ja üle jõu elati laenatud raha eest täie rauaga. Loe näiteks 2012 ilmunud Michael Lewise raamatut „Buumerang: reisid uude Kolmandasse Maailma“.
Tule maa peale – huvitav kes seda raha pumpas sinna selle arutu tarbimise soodustamiseks – IKKA NEED SAMAD KORPORATIIVPANGAD. Kui narkomanile uut doosi pakkuda kas siis narkomaan on süüdi et troogi eest maksta ei jõua. Süüdi on ikka see ka kes uut doodi pakub.
Mis selles halba on kui kommertspangad kinni pannakse Kreekas on ühistupangad vägal heal järjel. Tore oleks kui siin ka need rahvaröövimise pangad kinni pandaks aga nagu ma aru saan siis Maris Laurile see ei meeldi millegipärast ;))) nagu ma aru saan siis kaitseb Maris Lauri siin rahvusvaheliste kommertspankade huve.
Mailis tõstame iivet!?
MUTT ON KUUMA SAANUD–no oled sina alles tarkpea ja sinusuguseid on enamgi veel…ole ikka õnnelik.
Nii juhtub kui ise raha trükkida ei oska ja siis tuleb seda kellegi käest laenamas käia. Nagu ma aru saan siis Maris Lauri soovitab meil endal nende eest laenata ja on maru rahul olematu, miks nad ise seda ei tee ja miks rahva käest üldse küsitakse kas laenata või mitte.
või asi, küll ligi juurde annab, meil seda kingitustena jagada külluses