Kui vanal juudi kaupmehel läks hästi, nuttis ta: „Ai-vai, ai-vai, kohe hakkab kõik allamäge minema.” Kui vana juut oli kahjumis, rõõmustas ta käsi hõõrudes: „Edasi saab ainult paremini minna.”
Sellest iidsest tarkusest tasub küllap juhinduda ka erakondadel, teiste hulgas Vabaerakonnal: toetust erakonnale veelgi kasvatada näib peaaegu võimatu, kukkuda on ruumi küll ja küll. Siiski oleks patt mitte rõõmustada 18protsendise (või 14%) potentsiaalsete valijate toetuse üle.
Millest selline järsk tõus? Lihtsaim seletus on muidugi, et koalitsioonierakondade ämbrikolistamise arvel. Nii ilmetut, huupi lahmivat ja tülitsevat valitsust pole viimastel aastakümnetel Eesti poliitikas nähtud. Kui varem võis Vabaerakonna juttu uue poliitilise kultuuri vajadusest veel ignoreerida, siis nüüd on juba väga paljudele selge, et vanamoodi edasi ei saa.
Professor Jüri Saar on erakondi jaganud kamba ja klubi tüüpi parteideks. Äkki ongi kambaerakondade aeg ümber ja väärtusi austavate erakondade aeg käes?
Tahaksin väga, et aeg oleks küps ka koalitsiooni ja opositsiooni vahelise müüri murdmiseks. Enne riigikogu valimisi parastasid Vabaerakonna vastased: seda seltskonda ei saa usaldada, need hääletavad, nagu pähe tuleb! Jah, Vabaerakond hääletab mõistlike ideede poolt, tulgu need kummalt poolt tahes. Kui meie seas on aga eriarvamusi, nagu oli 16aastastele kohalikel valimistel valimisõiguse andmise küsimuses, siis hääletamegi just nii, nagu südametunnistus ütleb.
Pimesi kõike valitsusest tulevat eitada ja sellele vastu raiuda oleks tobe. Arukam on püüda valitsusaparaadi ettevalmistatud eelnõusid täiustada. Toon näite menetluses olevast uuest kindlustusseadusest. 168 lehekülge tihedat, põhiliselt Euroopa Liidu direktiividest lähtuvat teksti, mis loodetavasti peaks kindlustusvõtjale kindlust lisama. Aga üks peatükk on puudu: Eesti Vabariigis ei nähta praegu kindlustustegevuses kohta kindlustusühistutele ehk vastastikustele kindlustusseltsidele, mis pakuksid paindlikumat ja odavamat teenust ning tugevdaksid kodanikuühiskonda. Vabaerakonna fraktsioon on arutelu sel teemal algatanud, loodame teiste erakondade toetusele.
Küllap pälvivad õiged algatused ka toetust. Vabaerakonna ettepanek avatud nimekirjade seadustamiseks riigikogu valimistel puges põhiseaduskomisjonis läbi esimesest sõelast ja jõuab varsti n-ö suurde saali. Selle muudatuse läbiminek tähendaks, et valituks osutuvad tõepoolest enim hääli saanud kandidaadid (seejuures arvestatakse ka ringkondade eri suurust), mitte parteikontorite upitatud tegelased. Vähemasti sotsid ja isamaalased on varem seda põhimõtet toetanud, ka EKRE on samal arvamusel.
Mis juhtub liigselt politiseeritud teemadega, võis riigikogus kogeda möödunud nädalal. Et Keskerakond on viimasel 10 aastal koolitoidu teema monopoliseerinud (Mailis Repsi haridusministriks oleku perioodil 2005–2006 muust ei räägitudki), ei tulnudki asjalikust arutelust midagi välja, kuigi kõik ju mõistavad, et laps 78 sendi eest söönuks ei saa. Praegune süsteem on üsna jabur. Nagu üks päevaleht on tabavalt võrrelnud: riik maksab õpilase praes liha, omavalitsus kartulite ja lapsevanem salati eest. Loomulikult on Eesti riigile jõukohane koolilaste toit tervikuna kinni maksta, ent millegipärast ei kuulu see koalitsiooni eelistuste hulka.
Kas nädalavahetusel selgunud reitingud muudavad miskit erakondade käitumises? Ei usu. Järgmised valimised on kaugel, jõuvahekorrad riigikogus paigas. Vabaerakondki peab oma tegemistes ikka ainult 8 saadikuga ajama taga parimat võimalikku tulemust.
P.S Koolipapana kasutan võimalust üheks selgituseks. Minult on küsitud, kuidas on võimalik, et Emori avaliku arvamuse uuringus saab Vabaerakond 18, Turu-uuringute omas aga 14% toetust? Või Keskerakond vastavalt 27 ja 31%? Keda uskuda?
Küsimus on metoodikas. Emor küsitleb nii silmast silma kui ka veebi kaudu. Turu-uuringute AS kasutab rahvusringhäälingu nõudmisel ainult näost näkku küsitlusi. Inimeste eluviis on liikuvam kui vanasti, keeruline on kodudes kõiki sihtrühmi kohata, põhjendab Emor. Kui veeb appi võtta, on kõigil vastajate gruppidel võrdsed võimalused valimisse sattuda. Milliseid sihtrühmi kodudes enim kohata võib, jäägu lugejale koduseks ülesandeks arvata. Samad suundumused aga vaatavad siiski vastu mõlemast uuringust.
Andres Ammas,
Eesti Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni aseesimees
Vabaerakond on nii vaba, et ise ka ei tea, mis tegema hakkab. Liituge parem EKREga ja tehke Eesti elu kaitsmiseks midagi ära, mitte ärge mulisege tühja.
ja mis kasu on sellest jutust ? Inimesed on väsinud reitingutest,uuringutest ja igasugu keskmiste palkade jutust.Riik on vaja päästa majanduslikust viletsusest, parandada inimeste heaolu, ka nende ,kes pole siit veel põgenenud.Tegelege parem sisuliste asjadega .Ja natuke kiiremini .Neid tühisisujutte on kakskümmend aastat räägitud.Milleks teid ,lugupeetud härra ,sinna valiti ?