Lihula vald sai kahe kolemaja lammutamiseks raha

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Lihula Ristiku tänava maja nr 18, mille ehitus ei saanudki kunagi valmis. Ain SaareLihula Ristiku tänava maja nr 18, mille ehitus ei saanudki kunagi valmis. Foto: Ain Saare

Lihula vald esitas ohtlike hoonete lammutamiseks mõeldud KredExi taotlusvooru kaks projekti, mis mõlemad said rahastatud, teatas Lihula info- ja arenguspetsialist Kristi Märk.

Sel nädalal sai Lihula vald teada, et vallale on eraldatud toetus summas 26 237 eurot, mis moodustab 70% lammutamiseks vajaminevast 37 482 eurost. Lammutamisele lähevad kaks vallale kuuluvat kortermaja, millest üks asub Lihulas ja teine Kirblas.

Mida kiiremini, seda parem

See on teema, mis on juba kaua aega õhus ja valla seisukohast ülioluline. Selle projekti tulemusel lammutame kaks inimestele ja keskkonnale ohtlikku kortermaja,” on vallavanem Varje Ojala-Toos positiivse rahastusotsusega rahul.

Lammutusprojektid, mis Lihula vallal tuleb ellu viia hiljemalt aprilliks 2016, ei jää kohati ehitusprojekti mahule suurt alla. Nii sisaldavad need muuhulgas sellised töid nagu projekteerimine, hoone osade demontaaž, virnastamine ja utiliseerimine, kivimaterjali purustamine killustikuks, rasketehnika treilertransport ning jäätmete sorteerimine. „Projekti lõpptähtaeg on küll alles järgmisel aastal, kuid teeme endast parima, et see projekt võimalikult kiiresti ellu viia,” lisas Ojala-Toos.

Jäätmed saavad töödeldud ning maa-ala korrastatud

Lihula vald on otseselt vastutav nii projekti ettevalmistamise kui juhtimise eest, Lihula peab tagama ka 30% omafinatseeringut ning selle, et elamu lammutamisel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt jäätmeseadusele ja keskkonnasäästlikult ning et võimalusel suunatakse tekkivad jäätmed taaskasutusse. Lisaks peab Lihula vald korrastama vabastatud maa-ala.

Üks lammutatavatest hoonetest ei ole kunagi päris valmis saanudki, ning teine, Kirbla kortermaja, on osaliselt sissevarisenud ning eluohtlik. „Sarnases olukorras hooneid, mis vajavad elukeskkonna ohutuse huvides lammutamist, on oluliselt rohkem, kuid need kaks objekti on hea algus,” ütles Lihula valla majandusnõunik Rein Kruusmaa.

Kolemajade lammutustoetus

  • Toetuse saamiseks kinnitas majandusministeerium tingimused, mille kohaselt oli omavalitsustel võimalik taotleda riigilt tuge tühjaks jäänud ja risustavate hoonete lammutamiseks.
  • Sihtasutus KredEx avas 20. veebruaril 2015 taotlusvooru, kus oli sellele meetmele eraldatud 700 000 eurot. Suurim võimalik toetus taotleja kohta oli 60 000 eurot ja maksimaalne toetusmäär 70% abikõlbulikest kuludest.
  • 2013. aastal läbi viidud uuringu andmetel on Eestis lammutamist vajavaid hooneid üle 250. Uuringus prognoositi, et aastail 2015–2030 võib lisanduda veel üle 600 lammutamist vajava korterelamu.
Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
14 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Mihkel
9 aastat tagasi

Järgmisena pidigi see toidukaplus kinni pandama, siis on linn ilma toidukapupluseta IRW

kodanik
9 aastat tagasi

Mitmed kardavad laste pärast ,kes varemetes võivad surma saada. Kasvatage siis lapsi selles vaimus ,et nad ei läheks suitsu tegema kus on ohtlik ! Meil ei ole sinna asja ja ei karda ka. Elame veel !

Lihula
9 aastat tagasi

on muidugi linn, ainult 99 tänavat sajast puudu. Kas teate veel m6nd linna kus on ÜKS toidukauplus ?

räägime asjadest nii nagu need on
9 aastat tagasi

Toimunud on kuritegu. Kuriteo tagajärjel varastas riik inimeste käest raha , aega, tööjõudu ja elupäevi. Selle varastataud ressursi arvelt ehitatai põllule kooduslaager tüüpi maja. Siis toimus teine kuritegeu, mille tulemusena ei suutnud riik ega ühiskond neid maju enam hallata. Nüüd tahetakse kolmas kuritegeu, mille käigus likvideeritakse kuriteo tagajärgi aga ikka ja jälle maksab selle kinni tavakodanik. Küsimus on selles kas kuritegu oleks saanud ennetada ??? jah oleks saanud ja üsna mitmel korral. Kas mõni ametnik on vastutusele võetud – EI ??? Ainus keda on vastutusele vetudon tavakodanik. Tema on nii rikas et tema maksab kõik selle pulli kinni.

Siivo
9 aastat tagasi

Mäletan lapsepõlvest kui neid ehitati ning pooleli jäid! Lammutagu ära jah!

Jaan+Lihulast
9 aastat tagasi

Lihulas on neid tondilosse veelgi, mis rikuvad linna ilmet, näiteks Tallinna mnt. endise piimatööstuse lagunenud tööstushooned, mis on nii inetud ja eluohtlikud, varisemise olukorras, kas keegi vastutab, kui mõni laps seal surma saab!?

Selliseid tondilosse jätkub Lihulas küllaga, võiks näiteks mõni ajakirjanik “Lääne Elust” sõita Lihulasse ja fikseerida need tondilossid, mis vajavad lammutamist.

...
9 aastat tagasi
Reply to  Jaan+Lihulast

Mis linnast sa siin räägid, Lihula pole mingi linn!

Taeblas samasugused
9 aastat tagasi

Millal taeblas need varemed ära koristatakse?

sorts
9 aastat tagasi

noojah. ka Taebla endist ühiselamut sooviti osta kuid vald ei olnud hinnaga nõus. lõppede-lõpeks see lammutati ja vald maksis tööde eest pea 4 korda rohkem, kui oleks seda müüa saades.
elik–elagu targad ametnikud valdades
my ass

Väga
9 aastat tagasi

rahul, sest kogu aeg on hirm, et mõni laps saab viga.

Andres
9 aastat tagasi

Hääd uudised, jõudu tööle!