Iga kord, kui Lääne Elu netiversiooni lahti teen, vaatab mulle sealt vastu Tõnis Paltsu plaan. Mitte et riigikogu liikme kandidaat ei peaks oma plaani tutvustama – ikka peab. Ainult et mulle lihtsalt ei meeldi Tõnis Paltsu plaan. Mulle ei meeldi see tulevik, mida ta Läänemaale pakub. Palts pakub Läänemaale suhteliselt madalalt tasustatud tööd suviseks perioodiks. Kes tahaks saada paremat ja aastaringset teenistust, peaks igal juhul Tallinnas tööl käima, kas siis rongiga või ilma. Sellise plaaniga võib tõesti kindel olla, et väljaränne Läänemaalt jätkub, kirjutab sotsiaaldemokraatide nimekirjas riigikokku pürgiv Neeme Suur (pildil).
Inimese soov kohapeal elada sõltub eelkõige kolmest asjast: esiteks identiteedist ehk kodutundest; teiseks töökohtadest ehk võimalusest elatist teenida ja kolmandaks lastele pakutavaist teenustest. See vana tõde tuleb välja igast uuringust, mida väljarände kohta tehakse. See tõde tuli uuesti esile hiljutisel kohtumisel koolinoortega Haapsalu innovatsioonikeskuses.
Identiteediga pole meil siin häda midagi. Töökohtadega on halvem lugu. Majandusel on omadus ühte kohta kokku valguda. Keskused tõmbavad ja juhul, kui ei ole mingit mehhanismi, mis suurlinna meelitust tasakaalustaks, lahkub kõigepealt tootev töö, siis töö järel inimene ja seejärel teenus – olgu siis arst, kool või kauplus. Kõige kauem peavad vastu raamatukogu ja seltsimaja, inimesed aga hindavad kõige rohkem just lastele mõeldud haridusasutusi – lasteaedu ja koole.
Kõik algab ja lõpeb töökohast. Sellepärast ongi minu ja sotsiaaldemokraatide plaan toetada töökohtade loomist ka väljaspool suurlinnu. Ettevõtlus püsib inimese enda pealehakkamisel ja seda sundida ei saa, aga meelitada ja soodustada sellegipoolest. Meie pakume väljaspool Tallinna soodsamaid tingimusi ettevõtluse alustamiseks – kas või näiteks selle kaudu, et vähendame hirmkalleid elektrivõrguga liitumise tasusid. Loome väljaspool suurlinnu soodsama maksukeskkonna – vähendame tööjõuga seotud makse just neile inimestele, kes elavad ja töötavad maapiirkondades. See teeb ettevõtjale inimeste palkamise soodsamaks.
Meie käivitame soodsate üürikorterite programmi ja pakume ettevõttele abi selleks puhuks, kui ettevõte tahab töötajale või spetsialistile kohapeal viisakat eluruumi pakkuda. Meie paneme ettevõtluskeskkonna arendamise kohalikele omavalitsustele kohustuseks. Mitte et me sunniksime omavalitsusi mõttetuid töökohti looma, kuid iga omavalitsus peab igapäevaelus kas siis ise või omavalitsusliidu kaudu looma tingimusi kohalike töökohtade tekkeks. Muidugi tuleb selleks eraldada ka raha riigieelarvest.
Majandus peab paiknema riigis ühtlaselt. See tagab nii ühtlase asustuse kui ka võimaluse paremaks riigikaitseks. Läänemaal on ettevõtluse edendamiseks ja töökohtade loomiseks võimalusi peaaegu igas suuremas asulas, soodsamas seisus on kindlasti liikluse põhitrasside ja sadamate lähedusse jäävad piirkonnad. Siin ei ole aga vaja mitte riiklikku minnalaskmist ega riiklikku linnakolimise kava, vaid hoopis tõhusamat riigi tuge kohaliku ettevõtluse edendamiseks. Vaat selline on meie plaan.
Seda plaani täiendab kava säilitada maapiirkondades elementaarsed kodulähedased teenused: lasteaiad, koolid ja arstiabi. Seda kõike ühendab aga ühistransport. Kvaliteetne, turvaline, mugav ja kiire ühistransport võimaldab töökohta ja kooli otsida ka kaugemalt. Transport tagab inimese vaba liikumise ehk siis annab elementaarse valikuvabaduse. Transport ei asenda aga kohalikke töökohti, lasteaedu ja koole. See, et plaanitakse raudtee taastamist, ei vabasta vajadusest kohalike töökohtade järele. See, et kruusatee saab asfaltkatte, ei tähenda, et inimesed ei tunneks enam puudust kohaliku töökoha järele.
Sotsiaaldemokraatide plaan on, et kogu Eesti elaks. Selleks, et see eesmärk ellu viia, vajame teie toetust, head Läänemaa elanikud.
Neeme Suur, SDE
paistab olevat palju irisejaid ja virisejaid. Küll on ikka raske selliste elu edendada.
August Kitzberg Kellele ma ääle annass? Küll jooksve ja sõitve na ringi ja kuluteve raha,suud ja kingi. Ja igaüits püüd puru silma aia, et muku esi jälle pukki saia! Kik kiitve ennast,laitve tõisi vahvast, ja keski see ei hooli maast ja rahvast. Las minna krooni kurss ka nulli pääle, kui iki annassime neile ääle! Mis kasu on nüüd kennigi tost saanu, et nuu on rahva vastakuti aanu? Et üits on sots ja tõine enamlane ja kolmas- kuri tiid mis nimeline. Kik nema omma essitiile viitu, kas lugegu end maa- või taivaliitu. Ja tüü- ja rahvaerakonnalise om üttemuudu-lüüdu inimese! Kes rahva… Loe rohkem »
Üldiselt on see ikka paras plära, mida Suur suust välja ajab. Saab peakonorist käsu ja kirjutab midagi, ühelegi küsimusele vastata ei oska.
//Meie pakume väljaspool Tallinna soodsamaid tingimusi ettevõtluse alustamiseks//
– A-G-A-? kuidas oleks olemasolevate ettevõtjatega, et nende töötajatele tagada maksusoodustusena konkurendivõimeline palk?
UUED !? s.t.- kirjutame projekte- oleme nn. väike-ettevõtjad- saame soodustusi- paneme uksed kinni!
Suurettevõtet ei huvita maksuvaba elektriga liitumine ( see on tilk rahakatlas).
Suure jaoks on se liiga keeruline küsimus, ära loodagi et vastatakse.
Oli tark jutt, oli. Ehk järgmises loos Läänemaa potentsiaalsed teemad ettevôtluseks
Töötasin ka Suku juures, aga pean mainima, et palk oli väga hea. Ei ole Sukles ega tema pereliige!
paluks mõistele “soodne üürikorter” sisu. Kas tõesti arvatakse, et meil ei ole kõrge kvalifikatsiooniga inimesi maakonnas kuna puuduvad “viisakad eluruumid”? Või on ikka põhjus selles, et meil ei ole kõrget kvalifikatsiooni vajavaid ettevõtteid? Ettevõtlust ei saa plaanimajanduse korras arendada – eelduseks on ettevõtlike inimeste olemasolu. Kus nad on või miks neid enam Läänemaal ei ole? Mis neid motiveerib siia tulema? 24 000 elanikuga turg ei ole ettevõtluse seisukohalt mingisugune turg – ei teenuse osutamiseks ega tööjõu leidmiseks, mis võimaldaks kohapeal ellu jääda; seega ei ole ettevõtlikel inimestel mingit mõtet luua ettevõtet regiooni, mis langustrendis on. Soodsam maksukeskkond ei muuda olematuks… Loe rohkem »
Mulle see üürikorterite mõte iseenesest täitsa meeldib. Kui tegu oleks pika ja läbimõeldud plaani, mitte valimislubadusega, siis miks mitte. Sotside endi suust (Palo) olen seni kuulnud vaid ühte põhjendust – Soomes on ka. Soomes tõepoolest ehitatakse neid kortereid igal aastal tuhandete kaupa ja juba pikemat aega. Kurvastuseks käib Eesti riigi juhtimine nii, et keegi kuskilt kuuleb midagi, salvestab positiivse ideena ja käib sobival hetkel välja. Kõik. Kas ja kuidas see laiemasse konteksti sobib, ei huvita kedagi. Olgu, ehitame Haapsallu paarkümmend üürikorterit ja käseme linnavalistsusel kord kvartalis ettevõtluse peale mõelda, no ja siis, mis sellest muutub? Sinu jutu alumise poolega (alates… Loe rohkem »
Keegi ei mõtle selle peale, kuidas riigil parem oleks. Kõiki huvitab vaid üks küsimus, kuidas järgmistel valimistel valituks ostuda. Seesama Suur aga ka Luik ja Karilaid on ju supernäited.
2014. AASTA HALVIMA SEADUSE NOMINENDID
Kooseluseadus
Algatajate argumendid seaduse vajalikkuse osas muutusid menetluse käigus. Eelnõu vastuvõtmist õigustati silmakirjalike põhjendustega. Rakenduslik külg jäi kõik menetlemata ning ühtegi probleemi ei lahendatud.
Eelnõu tegelikud eesmärgid algselt avalikkuse eest varjatud, eelnõu analüüs ja seletuskiri puudlik, eelnõu ei läbinud eelnevaid kooskõlastusi ja kaasamisringe, kuna algatati Riigikogus, rakendussätted puudu ja rakendamine ning selle kulud ebaselged, seadus dubleerib erisooliste abielu ja devalveerib seega väljakujunenud erisooliste abielulisi õigussuhteid. Liigne kiirustamine ning seaduse vastaste kriitika mitte arvestamine.
Kui mõnd Suklest niiväga kiita tahetakse, siis pigem Maretit, igal juhul mitte Urmast. Maret on Urmasest pikalt nutikam, juhib edukalt FraMaret ja tõenäoliselt juhiks palju paremini ka Haapsalu linna. Urmase sokutasid linnapeaks paar semu ning kogu selle skeemi ainsaks eesmärgiks oli riigilt ja linnalt FraMare tarbeks raha välja petta.
Kõik algab siiski ettevõtteid loovatest inimestest.
lõpeta juba see libe- raalimise jura ära – kõik hakkab keskkonnast ja informatiivsest seisundist et inimesel tahe tekkida saaks.