INTERVJUU. Piiskop Younan: Mis oleks püha maa ilma kristlasteta?

Foto: Arvo Tarmula

Luterliku maailmaliidu president, Jeruusalemmas sündinud ja seal elav palestiinlane Munib A. Younan (fotol keskel) andis Lääne Elule intervjuu teisipäeva õhtul pärast pikka kohtumisterohket päeva. 

Lähis-Idas elavaist kristlastest on siin kandis vähe kuulda. Palun rääkige neist lähemalt.

Meie, Araabia kristlased pühal maal ja kogu Lähis-Idas, oleme üks osa rahvast. Araabia kristlased moodustavad peaaegu kümnendiku Lähis-Ida rahvastikust. Tänapäeva Palestiinas on kristlasi vähem kui kaks protsenti elanikest.

Paljud Palestiina kristlased on immigreerunud, peamiselt neljal põhjusel. Esiteks, et pole rahu. Teine põhjus on Iisraeli okupatsioonist tulenev surve, kontrollpostid jms. Kolmas põhjus on  majanduslik seisukord, neljas ekstremismi kasv nii Palestiina kui ka Iisraeli aladel.

Mis oleks aga püha maa ilma kristlasteta? See ongi põhjus, miks üritavad meie kirikud abistada ja suunata inimesi jääma elama meie riiki. Meie luterliku kiriku kogudused on väga kindlad oma usus, aga me oleme tugevad ka hariduses. Meie koolides õpib 3000 last. Me töötame rahu ja õigluse eest.

Kuidas sai Teist luterlane?

Minu ema õppis luterlikus koolis, isa sai oma hariduse evangeelses koolis. Nad abiellusid ortodoksi kirikus. Kui nad põgenesid Jeruusalemma, võttis luterlik kirik nad avasüli vastu. Minu vanemate soov oli, et ka nende lapsed kasvaksid luterlasteks.

1950ndail saime luterlastelt palju abi, aga ma ei saanud aru, mis oli selle põhjus. Tuli välja, et see abi väljendas armastust põgenike vastu ja see on arvatavasti üks põhjus, miks sai minust luterlane. Minu koolitee ja minu haridus on kantud luterlikust armuõpetusest.

Olla Lähis-Idas luterlane ei ole vist kuigi kerge?

Midagi ei ole elus lihtsat. Kui kirik on integreeritud ühiskonda ja kannab armastuse ja võrdsuse sõnumit, soolist võrdsust mehe ja naise vahel, ei pruugi see kõigile meeldida. Me oleme kaasatud ühiskonda, me otsime võimalusi, kuidas võiksid inimesed üheskoos elada, me oleme tulevikku vaatav kirik.

Mida tähendab olla Palestiina pagulane?
Pagulane olla pole kuskil lihtne, aga ühiskond saab nende heaks palju teha. Meie Palestiina kirikul on suur sõnaõigus kohalikus elus. Ma soovin, et kirik oleks ka mujal üks osa ühiskonnast ja et haridusel oleks suur tähtsus. Et põgenikud teistel maadel saaksid väljendada armastust, võrdsust naise ja mehe vahel.
Olles piiskop, pastor ja palestiina pagulane, mõistan ma teisi pagulasi mis tahes kohas maailmas. Pagulase staatus on saanud minu identiteedi üheks osaks. See on mind teinud ainult tugevamaks ja aitab säilitada austust iseenda vastu. Ma ütlen alati teistele pagulastele, et me ei tohiks nuriseda jega loota abile, vaid peaksime säilitama väärikuse, olema tänulikud ja harima end, et elus edasi jõuda. Me peame oma ühiskonda hariduse kaudu kasvatama.

Kuidas suhtutakse Teie maal naisvaimulikesse?

Meie kogudus aktsepteerib naisvaimulikke juba aastast 2000. Minule ja meie kirikule on väga tähtis, et naistel oleksid meestega ühesugused võimalused. Jumal on loonud meid kõiki, mehi ja naisi, võrdseks ja kutsub meid võrdselt kirikut teenima. Kõigil on võimalus õppida teoloogiat ja saada pastoriks, olgu ta naine või mees.
Traditsioonid ja sugu ei ole selles küsimuses argumendid, millele tugineda. Jeesuse sünnitas naine, naised toetasid ja abistasid Jeesust, tehes töid, mida mehed teha ei soovinud. Esimene selline naine oli Maarja Magdaleena.
Reformatsioon on meie silmad avanud ja näidanud, et naiste mitteordineerimine on olnud ajalooline viga. Nüüd on aeg see viga parandada. Peame ordineerima kõiki, keda Jumal on kutsunud, olgu nad siis naised või mehed.

Milline on Teie seisukoht samasooliste abielude asjus?
Samasooliste abielu ja naisvaimulikke ei saa käsitleda ühe teemana, need on kaks eri asja ja me ei tohiks neid kokku panna. Naiste ordineerimine on üks osa meie luterlikust identiteedist. Samasooliste laulatus ja abielu on aga ühiskonna ja eetika teema ning neid peaks sellel tasandil ka käsitlema. Niisamuti peaks käsitlema abordi, polügaamia jts küsimusi. Mõnes kirikus on see probleem, mõnes mitte. Meie ei väldi seda teemat.