Haapsalu õpetajad saavad uuel aastal palka juurde

Haapsalu aselinnapea Liina Põld ja linnapea Urmas Sukles seisavad valusa valiku ees, palgatõusuks tuleb kärpida lasteasutuste kulusid. Foto: Arvo Tarmula

Haapsalu linna tuleva aasta eelarve kondikava lubab tuntavat palgatõusu lasteaia-, muusika- ja kunstikooli õpetajaile, väike palgatõus ootab ka alampalga saajaid. Kõik muud kulutused on külmutatud või kärbitud.

„Oleme võtnud eesmärgiks vähendada kooli- ja lasteaiaõpetajate palgavahet,” ütles Haapsalu linnavalitsuse finantsjuht Martin Schwindt. Kõigi teiste linna palgal töötajate palgatõus on võimalik vaid sisemiste ümberkorralduste kaudu.

Haapsalu aselinnapea Liina Põld ütles, et esialgse kava kohaselt on lasteaiaõpetajate palga uus piirmäär 747 eurot. See on ühe õpetaja ametikoha kohta arvestatud summa. Põld lisas, et konkreetsed palgamäärad kehtestab asutuse juht. Praegu on linna palgal õpetaja palga alumine piir 602 eurot – see on 75 protsenti riigipalgal õpetaja 800 eurost. Et haridusministeerium tahab õpetajate palga tõsta uuel aastal 880 eurole, palgalõhe küll väheneb, aga ka siis on lasteaiaõpetaja palk 90% riigi palgal õpetaja omast.

Alampalk tõuseb uuel aastal 355 eurolt 390 peale. „Alampalga saajaid on lasteaedades ja koolides päris palju,” nentis Schwindt.

Palgatõusu saavad ka logopeedid ja eripedagoogid, koolides linnalt palka saavad huvijuhid, sotsiaaltöötajad ja õpiabi õpetajad. Muusikakooli personalikulu kasvab 37 000 euro võrra, kunstikoolil 12 000. Tõruke saab palgaraha juurde 8600 ja Vikerkaar 3000 eurot. Teistel lasteaedadel palgaraha hoopis väheneb, eriti drastiliselt just Tarekesel, 17 000 eurot.

Põld selgitas, et lasteaedade koosseisud on aasta jooksul muutunud. Varem kakskeelses Tarekeses kadus eesti keele õpetaja ametikoht. Põld lisas, et inimesi on töölt lahkunud. Elektroonilisele valvele üleminek lubab koondada valvurid. „Linnavalitsus palka juurde ei saa,” ütles Schwindt.

Lähevad inimesed, läheb ka tulu

Haapsalu linnavalitsuse koostatud eelarve kondikava on saadetud allasutuste juhtidele, kes peavad paari nädala jooksul oma eelarve etteantud arvudesse ära mahutama.

Eelarve tegemisel on arvestatud, et maksutulu kasvab tuleval aastal vaid 100 000 euro võrra. Viimati tuli linnavalitsusel nii napi kasvuga läbi ajada 2009. aastal, mil tulu kahanes masu tõttu, ka vähendas valitsus omavalitsustele laekuva tulumaksu osa ja eelarvet, sh linnapalgaliste palka tuli kärpida.

„Ma ei näe suuremat tulu tulemas,” ütles Schwindt. Ta ei välistanud, et 100 000 eurot on liiga optimistlik lootus ja et seda tuleb aasta jooksul veelgi vähendada.

„Peame kohanema, et rahvaarv väheneb ja tulumaks samuti,” ütles Schwindt.

Sel aastal on linnavalitsus pidanud tuluprognoosi juba 95 000 euro võrra vähendama, aga Schwindti sõnul püsib risk, et tulu ei tule sellegipoolest täis.

Investeeringuid poole vähem

Et tulu eriti ei kasva, on linnavalitsus kulutuste katmisega ränka vaeva näinud, kulutusi on kokku hoitud kohati koguni tuhande euro kaupa.

„Elu on selline,” nentis Schwindt. „Kui inimesi jääb vähemaks, saab ka vähem kulutada.”

Tänavusega võrreldes on investeeringuks poole vähem raha. See ei pruugi nii jääda, sest praegu pole teada, millised projektid saavad toetust. Üks selline on kergliiklustee rajamine ümber Väikese viigi. Linnavalitsus loodab saada riigieelarvest raha Tallinna maantee remondiks. Neid töid praeguses eelnõus ei ole.

Hoolekandekeskuse AS saab tuleval aastal linnalt 15 000 eurot vähem raha. Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare sõnul peab hoolekandekeskus ennast ise ära majandama rahaga, mida ta saab riigilt asenduskodu jt teenuste osutamise eest. Koolitoidu eelarve on 10 000 euro võrra väiksem, sest õpilasi on vähem ja linnavalitsuse majandamisel koolisöökla tuleb vähemaga välja.

Kõnniteid on kavas remontida 30 000 euro eest, sajuveesüsteemi rajamiseks on samuti 30 000 eurot. Arvatust kallimaks läinud tänavavalgustuse uuendamiseks on linnavalitsus valmis lisama 140 000 eurot. Vikerkaare lasteaia hoovi tuleb rajada mänguväljak ja muretseda sisustus. Selleks on arvestatud 50 000 eurot.

Sotsiaalmajja tahetakse paigaldada 60 000 eurot maksev invatõstuk. Poole rahast loodab linnavalitsus saada toetusena, poole on valmis ise panema. Schwindt nentis, et kui toetust ei saa, jääb see töö tegemata.