Foto: Urmas Lauri
2013. aasta põllumajanduse struktuuriuuringu lõplike tulemuste põhjal oli Eestis 19 200 põllumajanduslikku majapidamist, kellest ligi 1000 suuremat tootjat annavad üle kolmveerandi põllumajandustoodangust, teatab Statistikaamet. Samas on ka 4500 põllumajanduslikku majapidamist, kes toodangut ei anna, vaid tegelevad ainult hooldusniitmisega.
Aastatel 2010–2013 vähenes põllumajanduslike majapidamiste arv 2%. Eestis on tekkinud olukord, kus maaomanikud lõpetavad küll põllumajandustootmise, kuid oma maa väljarentimise asemel eelistavad ise tegelda PRIA poolt toetatava püsirohumaa hooldusniitmisega. Kolme aastaga on lisandunud ligi 1000 hooldusniitjat, kuid samal ajal on ka suuremate tootjate arv kasvanud.
Põllumajanduslike majapidamiste kasutatava põllumajandusmaa pind on aastatel 2010–2013 jätkanud kasvu, suurenenud 17 000 hektari võrra ja jõudnud 2013. aastaks ligi 958 000 hektarini. Suurem osa sellest kasvust paistab olevat tulnud majapidamiste valduses oleva kasutamata põllumajandusmaa kasutuselevõtust. Kuigi majapidamiste kasutamata põllumajandusmaa on kolme aastaga vähenenud poole võrra, on seda ikka veel üle 13 300 hektari ja lisaks on kasutamata põllumajandusmaad ka väljaspool tegutsevaid majapidamisi. Seega on kasutatava põllumajandusmaa lisandumiseks teoreetiliselt veel kasvuruumi, kuid oma mõju võivad avaldada nii turusituatsioon kui ka hooldusniitmisele planeeritavad piirangud. Viimased võivad omakorda edaspidi mõjutada ka rendisuhteid.
2013. aastal oli ainult 39% kasutatavast põllumajandusmaast omanike kasutuses, 54% oli rendile võetud ja 7% muu valdus, millest põhilise osa moodustab tasuta kasutusse saadud maa. Seejuures sõltuvad suuremad majapidamised rendimaast oluliselt rohkem kui väiksemad. Võrreldes 2010. aastaga on rendimaade pind suurenenud ligi 22 000 hektari võrra.
Loomade või kodulindudega majapidamisi oli 2013. aastal 8400 ja võrreldes 2010. aastaga on nende arv vähenenud 1300 võrra. Vähemaks on jäänud igat liiki loomade pidajaid. Seejuures ei ole ühegi loomaliigi osas olulist langust ja veiste arv on põhiliselt lihaloomade arvel hoopis 9% suurenenud. Seega võib öelda, et ka loomakasvatuses kontsentratsioon suureneb.
2013. aasta oli põllumajanduslikes majapidamistes põllumajandustööga seotud 49 600 inimest, neist 13 300 alalist töötajat, 4800 ajutist töötajat ning 31 500 valdajat ja pereliiget. Võrreldes 2010. aastaga on alaliste töötajate arv suurenenud 400 võrra ja peretööjõud vähenenud 8200 võrra. Kui eelneval kümnendil vähenes põllumajanduses hõivatute arv koos väikeste majapidamiste kadumisega, siis viimasel kolmel aastal ei ole majapidamiste arvus väga olulisi muutusi, kuid põllumajandustööst on ikkagi loobunud iga seitsmes inimene. Ühest küljest on veerand majapidamistest juba hooldusniitjad, kus tööjõu vajadus on minimaalne. Teisest küljest jätkub põllumajandustootmise koondumine suurematesse majapidamistesse, kus tööjõudu kasutatakse efektiivsemalt.
Põllumajanduslik majapidamine on majapidamine, kelle valduses oli vähemalt 1 hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus toodetakse põllumajandussaadusi põhiliselt müügiks.
Eesti 2013. aasta põllumajanduse struktuuriuuring on korraldatud Euroopa Liidu rahalisel toel.
Eve Valdvee, statistikaameti ettevõtlus- ja põllumajandusstatistika osakonna juhtivstatistik-metoodik