Peeter Olesk: Leivapalukesest ja Archimedese kruvist

Algselt kavatsesin kirjutada Läänemaa rahvale uudistest sõnaraamatuasjanduses eesti keele sõnavara rikkuste ning venekeelse oskussõnanduse vallas. Uudiseid jätkub, kriitilisi tähelepanekuid niisamuti.

See teema tundus aga väga eluvõõras pärast seda, kui sain teada, et Haapsalus makstakse maha mõnisada inimest, kellest osa võiks hakata teenima leiba Keilas. Võiks muidugi, ent kui tööpäev lõpeb kell 5 pl ja sa jõuad Haapsallu tund hiljem ning hakkad perele tegema süüa kell 7 õhtul, siis värskelt keedetud põldube sa sel õhtul enam ei söö, sest enne algab AK. Niimoodi võib soovitada kätelaiutaja, mitte oma riigi kodanik.

Ma olen teinud läbi kõik – sundsuunamise, edasiõppimise keelamise, pealekaebused, vallandamise, teise inimese vallandamise, kolmanda inimese töölevõtmise, tehtud töö eest maksmata jätmise, palga vähendamise, töötasu mittemaksmise, ümbrikupalga, vale nime all töötamise, korteri läbiotsimise põhjendusega, et äkki on silmkoeesemete VI kategooria kudujal ehk minu emal üks kleit rohkem, kui palk lubaks (riidekapi uks tõmmati lahti ja kleidid vaadati ükshaaval läbi) – kõik. Ent ma ei kirjuta siin isikuloost. Kirjutan probleemist.

Archimedese kruvi ei ole Eestis mingi haruldus; kui detail töötab ta igas tellitavas mutrivõtmes ja hakklihamasinas. Allpool on jutuks siiski sellised kruvid, mis kas pumpavad vett alt paari meetri kõrgusele üles või tõstavad kalu vastuvoolu tammidest kõrgemale. Tehnogeenseid (mitte kobraste rajatuid!) toimivaid ning purustatud tamme on Eestis üle 150.

Kui palju on Eestis Archimedese kruvisid ehk poldripumpasid, pole kokku loetud, kuid on teada, et üks neist asub Läänemaal, aga tema jäänuste kaitseks on asukoht varjatud.

Archimedese kruvi taastamine on tehnoloogiliselt väga keeruline ülesanne. Eesti võiks olla isegi õnnelik, kui meil oleks asjakohase väljaõppega inimesi paarkümmend, mis tähendaks 30 protsendi kao korral 60 algajat metallide tehnoloogias, hüdraulikas, maakorralduses ja maaparanduses. 20 kõrgelt haritud inimest keskmise kuupalgaga 2000 eurot ja suutlikkusega rääkida alltöövõtjana kaasa poldrisüsteemide tehnoloogilises hoolduses rahvusvahelises mastaabis.

20 asjatundjat, see on ligikaudu viis aastat tööd, sh praktika Rootsis, Taanis, Friisimaal ja Madalmaades. Mida peab nii pika perspektiiviga hakkama peale Haapsalus töökoha kaotanud lukksepp, kes peaks õppima ümber hoopiski keevitajaks eritöödel?

Mul ei ole musti prille ninal, pole prille üldse. Näen aga olukorda Tartus. Meie linna mahub toimetulekupalgaga ja rahalise seljatagusega ootamatusteks umbes 300 taksojuhti. Tegelikult on neid 650, kellest enamik molutab, loeb krimkasid, pajatab anekdoote ja põgeneb kodust naise eest. Need „viis viimast” ei tunne Tartut, klienti ega autotki, neile on antud tööbörsil „eluline” soovitus.

Niisugust taksojuhti sa enam poldrihooldajaks ei koolita – kuigi Tartus sõidab taksot ka mees, kes enne vallandamist oli maaparandustööde vanemtöödejuhataja.

Minu arvates on aga töötukoolituses viga sees, kui Haapsalu inimesele öeldakse, et nüüd mingu Keila. Oletagem, et nii soovitataks inimesele, kes elab Läänemaa Archimedese kruvile kõige lähemal. Paarkümmend kilomeetrit Haapsallu, sealt Keila – ta peaks tõusma hommikul kell 6, ent millal ta siis laste, kassi ja koeraga tegeleb?

Odavam tuleb loobuda poldripumpade renoveerimisest, lasta kõik kasvada võssa ja oodata, millal Euroopa Liit suvatseb maksta otsetoetust võsastunud pindalale, mille suurus on jagatud lammaste ja teiste elukate arvuga.

Praegu on moes soovitada inimestel mõelda suurelt. Nagu Archimedes, nagu Galilei, nagu Newton, nagu James Watt, nagu Einstein, nagu Richard Feynman, nagu Stephen Hawking. See on „sõnad, sõnad, sõnad” mädases Taani riigis. On vaja jääda ellu nii selles ruumipunktis, kus sa parajasti asud, kui ka tolles, kuhu sa võid ootamatult sattuda.

UNESCO maailmakultuuripärandi nimekirjas Läänemaa Archimedese kruvi olla ei saa, sest ta pole tervikuna säilinud ja Archimedes ise teda kindlasti ei konstrueerinud, kuid kas Läänemaa igasugustes koolituskeskustes õpetatakse inimlastele, kuidas arvutada teravaim sisenurk ja nürim välisnurk torule sedaviisi, et Archimedese kruvi kasutegur oleks suurim? Ma kahtlen selles.

Nüüdsel ajal teavad Eestis Archimedese kruvi ehitusest kriminaaljälituse politseiametnikud rohkem kui kutsekoolide tunniandjad.

Tööbörsi koolitajad ei saa teha imet. Neil ei saa olla ülimoodsaid õppeklasse igaks elujuhtumiks (kunagi õpetati Tartu ülikooli juures ka surnumatjaid, kelle aineprogrammi kuulus aluspõhja geoloogia!).

Kui nende koolitajate peamine soovitus on aga kolida Läänemaalt Harjumaale, ei ole see kolimine amet. See on tööränne. Kui oled paraku ka invaliid, ei ole sa ka töörändaja, vaid „lihtsalt” tööhõivereformi objekt.

Peeter Olesk, kirjandusteadlane