Aafrika seakatk hirmutab Läänemaa seakasvatajaid

Sigadel Fazenda farmis pole aimugi, mis neid ähvardab. Foto: Urmas Lauri

Atria Eesti juht Olle Horm pidas katku jõudmist Eestisse tõenäoliseks. „Nagu veterinaaramet ütles: mitte „kas”, vaid „millal”,” sõnas Horm.

Tõsisemaist seataudidest on Eesti olnud aastakümneid vaba. Horm ütles, et ei mäleta ligilähedaseltki nii kriitilist seisu. „See nüüd on esimest korda, kui võib tõesti midagi juhtuda,” sõnas Horm.

Sama murelik oli Fazenda seafarmi omanik Tiit Seiton. Seiton paigaldas juba paar nädalat tagasi sigalasse desomatid ega lase sigade ligi ühtegi võõrast inimest, kes Läti kandist tuleb.

„Muud midagi ei oska ette võtta,” nentis Seiton.

Riik kahju ei korva

Seitoni farmis kasvab tuhatkond siga. Desomatid valmistas Seiton ise, seetõttu ei osanud ta öelda, kui palju ta katkuennetusse on investeerinud.

Horm ütles, et Atria on nüüd Läti–Eesti piirile jõudnud taudi kartuses investeerinud kümneid, kui mitte sadu tuhandeid eurosid.

Taudi vältimisele tehtavaid kulutusi riik ei kompenseeri, küll aga on lubanud kinni maksta tapetud loomad, kui taud peaks Eestit tabama. Samuti ei kompenseeri riik piiranguist tekitatud kahju.

„Mis me teha saame: limiteerida sissepääsu, paigaldada desomatid,” sõnas Horm. Katkuohu kasvades lisandus desinfektsioon territooriumile sisenevaile sõidukitele.

Enne farmi sisenemist lähevad töölised tavapäraselt nagunii kõigepealt sauna või duši alla. Kõik riided vahetatakse.

„Mida me parata ei saa, on see, kuidas metssead liiguvad,” nentis Horm.

100 000 siga jääb üle

Atria Eestil on kuus seafarmi, neist üks asub Läänemaal Linnamäel, kust läheb igas kuus tapamajja tuhatkond siga. Kokku on Linnamäe farmis 6000–7000 siga.

Linnamäe on Atria ainus täistsükliga farm. Ülejäänud moodustavad sisult ühe terviku: teatud vanuseni kasvavad loomad ühes farmis, teatud vanuseni teises ja kolmandas. Kui Eestis peaks kehtestatama piirangud loomade veoks ühest kohast teise, muudaks see asja keeruliseks.

Juba praegu on veterinaar- ja toiduamet (VTA) kehtestanud terve rea piiranguid ja pole välistatud, et neid tuleb veel.

Atria Eesti käibest 20 protsenti moodustab eksport, sellest omakorda 80 protsenti on sealiha Soome, Rootsi ja Lätisse.

Eestis viiakse aastas riigist välja umbes 100 000 elussiga. Horm ütles, et ei taha selle peale mõeldagi, mis saab siis, kui enam eksportida ei saa.

„On väga keeruline ennustada, mis saab, kui 100 000 siga jääb nii-öelda üle,” märkis Horm.

Inimestele ei nakka

Horm toonitas, et sigade katk on ikkagi sigade haigus, mis inimesele ei nakka, ei liha kaudu ega ka mingil muul moel.

„Kui üht uudist küllalt palju kedrata, ja sigade katk on selline uudis, siis hakkab ta elama oma elu,” sõnas Horm.

Läänemaa veterinaarkeskuse juhataja Urmas Johanson ütles, et kõiki maakonna seakasvatajaid on katkuohust, piiranguist ja ettevaatusabinõudest teavitatud.

„Võõraid mitte ligi lasta, sigade väljaspidamine keelatud, toit varju all hoida,” loetles Johanson.

Valdade volitatud veterinaarid on katkuohust teavitanud ka ühe-kahe sea pidajaid.

„Muidugi ei ole välistatud, et kuskil kõrvalise koha peal peab keegi sigu, nii et keegi ei tea, aga palju ei tohiks neid olla,” märkis Johanson.

Johanson lisas, et Eesti metssigade seas võib katk juba olla, tähtis on vältida kodusigade nakatumist.

Mis edasi saab, oleneb sellest, kas Lätis õnnestub taudile piir panna ja kuidas Lõuna-Eestis katkuohuga hakkama saadakse, sõnas Johanson.

Katk levib Lätis, Leedus

Sel aastal on sigade Aafrika katku puhanguid korduvalt diagnoositud Venemaal ja Valgevenes ning juba ka Poola ja Leedu Valgevenega külgnevais piirkondades.

Esimene nakatunud kodusiga leiti Kagu-Lätis 21. juunil. Edasi nakatus seal paarkümmend ühe-kahe seaga farmi.

Juuli keskel jõudis taud Põhja-Lätisse. Eesti piirist kümmekonna kilomeetri kaugusel leiti katku surnud metssiga. Katk levis 60pealisse farmi. Loomad hävitati tules.

Läinud nädalal nakatus Leedus 20 000pealine seafarm, kus tuli kõik loomad hukata ja matta farmi territooriumile.

24. juulist on keelatud Leedu päritolu sealiha ja seda sisaldavate toodete sissevedu Eestisse. 25. juulist kehtestas VTA kogu Eesti maa–alal kodusigade ja farmis peetavate metssigade välistingimustes pidamise keelu.

Eile kehtestas VTA Läti haiguskoldest 40 kilomeetri kaugusele ulatuva puhvertsooni. Tsooni jääb terve Valgamaa, Karksi vald Viljandimaal ja neli Võrumaa valda, mis piirnevad Valgamaaga.

Aafrika seakatk

• Aafrika seakatk on väga nakkav sigade haigus, mille kulg võib olla üliäge ja mida iseloomustab kõrge palavik, isutus, verevalumid nahal ja siseorganites ning surm 7–10 päeva jooksul pärast haigustunnuste ilmnemist.
• Suremus võib küündida 100 protsendini.
• Haigus on kiire levikuga ja tekitab suurt majanduslikku kahju. Kõik haiged ja haiguskahtlusega seakarjad tuleb hävitada. Aafrika seakatku vastu ei ole võimalik vaktsineerida ega ole haigusele ravi.