„Tere, helistan teile SEB pangast. Kas teate, et Teie kontolt on tehtud kahtlane ülekanne võõrapärasele kontole?“ Sääraselt algava kõne sai üks Läänemaal elav 76-aastane mees alles hiljuti.
Väidetav SEB panga töötaja oli kõnes nii usutav, et veenis härrat pettuse peatamiseks kandma raha kelmide kontole. Mehega võeti lisaks ühendust WhatsApp’i rakenduse kaudu, kus end politseiametnikuna esitlenud pettur andis kanatanule mõista, et tegu on politseioperatsiooniga. SEB panga esindajana tegutsev pettur tõmbas kannatanu arvutisse Anydesk programmi ja sai ligipääsu kannatanu arvutile. Kokku peteti nõnda mehelt välja 46 000 eurot.
Sellised lood ei ole kahjuks enam haruldused, vaid igapäevased. Petturid esinevad usaldusväärsete riigiasutuste või ettevõtete töötajatena, räägivad eesti keeles ja teavad täpselt, mis teemad parasjagu inimesi kõnetavad. Näiteks võid saada kõne justkui maksu- ja tolliametilt ajal, mil kätte on jõudnud tuludeklareerimise aeg, väidetavalt sotsiaalkindlustusameti esindajalt kasutamata hüvitise osas või justkui Elektrilevilt elektriarvesti väljavahetamise kohta.
Praegu levivad ka massiliselt kirjad Telia ja Elisa nimelt teatega, et eelmise kuu arve on jäänud maksmata. Kirjas on õngitsuslehele viiv link, mis on äravahetamiseni sarnane päris teenusepakkuja lehega. Petulehele sisse logides saadakse kätte sinu PIN-koodid. Kuigi riigi infosüsteemi amet blokeerib iga kuu mitusada petulehte, tuleb neid peale nagu seeni pärast vihma.
Sarnaste skeemidega on politsei andmetel Eesti inimesed kaotanud sel aastal juba miljoneid eurosid, sealhulgas terve elu kogutud sääste.
Riigi infosüsteemi ameti analüüsi- ja ennetusosakonna analüütik Ingel Pilviste sõnas, et pettuste taga on hästi organiseeritud kuritegevus, kus kasutatakse osavalt manipulatsiooni. „Küberkuritegevus ei seisne ainult tehnilistes rünnakutes, vaid ka inimeste psühholoogilises mõjutamises,“ selgitas Pilviste. „Tüüpilised võtted, mida petturid kõnedes kasutavad, on kiirustamine ja pakiline olukord, hirmutamine rahakaotuse või õnnetusega või pakutakse kiiret ja lihtsat rahateenimise võimalust.“
Selleks, et tunneksid end digimaailmas kindlamalt ja saaksid vastused oma praktilistele küsimustele, korraldab riigi infosüsteemi amet üle Eesti tasuta küberturvalisuse õpitubasid 45+ vanuserühmale.
Haapsalus toimub õpituba 12. novembril Lääne maakonna keskraamatukogus. Õpitoas räägitakse, kuidas petuskeeme ära tunda, kuidas luua tugevaid paroole ja kaitsta oma nutitelefoni ja sotsiaalmeediat, samuti kuidas hoida perepilte ja dokumente turvaliselt.
Riigi infosüsteemi ameti soovitused, kuidas end kaitsta kelmide eest:
- Ära kliki kahtlastel linkidel
- Ära jaga kellelegi oma PIN-koode
- Kui saadud kõne tundub kahtlane, katkesta see
- Ära nõustu telefoni teel ühegi rahalise tehingu või pangaülekandega
- Ära lae oma seadmesse programmi, mida keegi telefoni teel palub sul teha
- Hoia oma arvuti ja telefon ajakohasena – tarkvarauuendused ei ole pelgalt tüütud teated, vaid kaitsekiht, mis sulgeb kurjategijatele ligipääsu.
„Kui tead, mida jälgida ja kuidas käituda, on digitaalne maailm märksa turvalisem ja sõbralikum koht. Turvaline digielu ei nõua suuri pingutusi – vaid natuke tähelepanelikkust ja teadmisi. Ning neid teadmisi tasub igaühel värskendada,“ lisas Pilviste.
Tasuta küberturvalisuse õpituba Lääne Maakonna Keskraamatukogus toimub 12. novembril, kell 11-14.
