Silt: Haapsalu raamatukogu

[gallery ids="490461,490462,490463,490464,490465,490466,490467,490468"]   Haapsalu raamatukogu laenutusosakonnas saab detsembri alguseni vaadata Eesti köitekunstnike aastanäitust „Peidetud mõttemaastikud”. 23 professionaalset köitekunstnikku, kolm neist Soomest, Lätist ja Leedust, on raamatuköidetesse põiminud oma nägemuse loodusemees Fred Jüssist. Tänavusel konkursil pidid kunstnikud valmistama köite 2025. aastal ilmunud Jaan Tootseni raamatule „Fred Jüssi ja inimesed tema ümber”. Kunstnikud on tuntud loodusemehe ja looduse tutvustaja Fred Jüssi sünniaastapäevaks ilmunud raamatu köitesse talletanud killud tema mõttemaailmast, inimlikust mõjust ja loodusfilosoofilisest päran

Järgmisel nädalal peab oma 80. sünnipäeva luuletaja, prosaist ja esseist Viivi Luik. Haapsalu raamatukogus tähistati saabuvat tähtpäeva kirjandusõhtuga. Haapsalu publikuga jagasid mõtteid Luige loomingust kirjandusteadlane Aija Sakova ning keeleteadlane ja tõlkija Anna Verschik. Kolmapäeval kuulas neid Haapsalu raamatukogu lugemissaalis mõniteist inimest. Kirjandusõhtu oli osa üle Eesti toimuvast Viive Luigele pühendatud ürituste sarjast „Vestlused Viivi Luige loomingust”. „Pakkusime selle mõtte välja kirjaniku sünnipäeva puhul kingituseks. Kirjanik ise ei jõua ju kõikidesse Eesti paikadesse ja ega meiegi jõua, aga panime kümne sõbra ja kolleegiga sellise kava kokku. Püüame võimalikult paljudes kohtades käia. Kohtumisi on kokku 16,” lausus Sakova. Verschik rääkis, et oli 13- või 14aastane, kui luges Luige luuletust, mille nime ta enam ei mäleta, aga selles olid read: „…aeg pole hää ega kuri, / ta on nii nagu teed.” „Mõnikord on nii, et üks rida või sõna mõjutab ja haakub omaenda tunnetusega. Sain aru, et see on autor minu jaoks. Hakkasin lugema, mis kätte jõudis, ja ise juurde otsima. Niimoodi see jäi,” märkis tõlkija. Korduvad motiivid Verschik esitas publ

Kirjanduslik laupäev tõi Haapsalu raamatukogu lugemissaali kaks kirjanikku: Indrek Koffi ja Jan Kausi. Kui varem on sarnase ettevõtmise puhul külas käinud kirjanikud pajatanud üksteise järel endast ja oma loomingust, siis sel korral esinesid Koff ja Kaus publikule koos, lugedes kordamööda tekste, mida nad ise tähenduslikuks peavad, pikkides tekstide vahele selgitusi, humoorikaid lugusid ja trompetimängugi. Kuigi Kausi sõnul ollakse luulest erinevalt harjutud proosat pigem vaikselt ja omaette lugema, oli enamik kirjanike välja valitud tekste just proosakatkendid. Need viisid kuulajad rändama eri maailmanurkadesse ja eri aegadesse, alustades 13. sajandi müütilise tegelase Mulla Nasreddini muinasjutuga ning rännates läbi islandi talu, rootsi, saksa ja prantsuse kirjanduse tagasi Eestisse. Ei puudunud siiski ka Kausi ja Koffi enda looming – seda küll nende ja Raido Mürgi [kes on Kausi ja Koffi kirjanduslik tegelane – toim.] sulest tosin aastat tagasi ilmunud raamatust „Asjaõiguses

[gallery ids="489295,489296,489294,489299,489297,489298,489300,489302,489301"]   Neljapäeval on Haapsalu raamatukogus taas külalislaenutajate päev. Seekord teenindavad kell 11-14 kliente Haapsalu linnajuhid. "Esimeses vahetuses on linnapea Olavi Seisonen ja linnavalitsuse kultuuri- ja sporditöö spetsialist Teele Jurtom. Pärast neid abilinnapea Andres Kampmann ja üks üllatuskülaline," rääkis Lääne maakonna keskraamatukogu juhataja Janne Tenson. "Tulin tööle," ütles Seisonen paar minutit pärast kella 11 laenutussaali jõudes. Jurtom toimetas selleks ajaks juba leti taga. Esimesed kliendid ei lasknud end kaua oodata ja raamatukoguhoidja Taimi Hein jagas külalislaenutajatele kiir

Kultuuriministeerium teatas eelmisel nädalal, et vähendab rahvaraamatukogudele mõeldud teavikute ostmise toetust 1,87 miljonilt eurolt 1,77 miljonile eurole. Tänavu eraldas riik Lääne maakonna keskraamatukogule teavikute soetamiseks umbes 24 000 eurot. Summa hõlmab nii raamatute kui ka perioodika ostmist. „Järgmise aasta toetuse suurust ei ole praegu veel võimalik öelda, sest riigieelarve ei ole kinnitatud,” ütles raamatukogu direktor Janne Tenson Lääne Elule. Teavikute ostmise toetuse jaotamisel võtab riik arvesse ka elanike arvu, mille põhjal jaotab kultuuriministeerium toetuse kohalike omavalitsuste vahel. Haapsalu linna 2027. aasta eelarve läbirääkimised toimuvad oktoobris ja kuna teave riikliku teavikutoetuse vähendamise kohta jõudis ke

Neli aastat tagasi oma romaaniga „Lilledele värsket vett” läänlaste südamed vallutanud prantsuse autori Valérie Perrini teoseid raamatukogust kätte saada on peaaegu võimatu. Eesti keeles ilmumisest peale pole Perrin kordagi loetumate (ja enim müüdud) raamatute esikümnest välja langenud. 2023. aastal kerkis romaan väikelinna kalmistuvahist Haapsalu raamatukogu edetabelis neljandaks, olles seejärel kaks aastat jutti viies. Selle asemel, et esikümnest kaduda, troonib „Lilledele värsket vett” tänavu teisel kohal. Perrin võistleb iseendaga, sest kolmandal, neljandal ja kuuendal kohal platseeruvad samuti tema teosed. Säärast edu ei oska seletada isegi Haapsalu raamatukoguhoidjad. Kui uue Perrini ilmudes leidubki keegi, kes pole varem temast kuulnud, siis haarab ta kibekiiresti ka eelmiste romaanide järele. Raamatupoodide müügihitina pole ükski Perrini teos jõudnud kogusse annetusena. Kes on soetanud, see ei loobu. Olgu vahele öeldud, et krimikirjanduse riiulid täienevad tänu annetustele hoogsalt – ostetakse, loetakse läbi ja antakse ära, sest teist korda krimkat ei loe. Perrini (k

7. septembril avatakse Haapsalu raamatukogus Põhjamaade ministrite nõukogu Eesti esinduse korraldatud näitus „Hääletussedel”. Näitus „Hääletussedel” oli 2025. aastal Eestis ringreisil, jõudes Paidesse, Narva, Tallinna, Pärnusse, Kuressaarde ja Valka. Näitus pakkus eri paikades võimalust avastada demokraatia telgitaguseid ja mõtestada hääletamise tähendust. Nüüd jätkab näitus oma teekonda järgmises peatuspaigas Haapsalus. Näitusel saab näha, millist valimiskasti kasutati Soomes 1907. aastal, kui toimusid maailma esimesed riiklikud valimised, kus naised said hääletada ja kandideerida parlamenti, samuti Eesti hääletussedelit 1919. aastast ja Taani oma 1864. aastast. Näitus võimaldab avastada, kuidas hääletussedelid ja valimiskastid peegeldavad poliitilisi trende ja ajaloolisi pöördei

Haapsalu raamatukogu otsib uut kodu üle kolme meetri kõrgusele piimalillele, mis ei mahu enam lugemissaali ära. „Ootame vaprat omanikku, kes oleks nõus ta endale võtma,” ütles Haapsalu raamatukogu direktor Janne Tenson. Kuigi vana, kasvab taim jõudsalt, nii et uuel omanikul tuleks arvestada mõningase eluruumivaruga. „Ajab praegugi igas suunas pisikesi võrseid,” ütles Tenson. Piimalill on raamatukogus kasvanud üle kümne aasta. „Kõrge oli ta juba siis,” mä

Haapsalu raamatukogu võtab sellest nädalast vastu koju seisma jäänud raamatuid, et need septembrikuu teisel laupäeval tasuta raamatute laadal endale uue omaniku leiaks. Raamatukogu direktori Janne Tensoni sõnul on esimesed raamatud juba toodud ja huvi laada vastu sel aastal eriti suur. „Juba juuli alguses hakati helistama ja uurima, kas laat ikka tuleb ja raamatuid tuua saab,” ütles Tenson. Mullu vahetas Haapsalu kultuurimaja ees laadal omanikku 5000 raamatut. Teist sama palju viis ära hoiuraamatukogu. „Nagu ikka, ootame puhtaid ja terveid raamatuid,” ütles Tenson. Seisma jäänud teoste suurim vaenlane on rõskus. „Keldris seisnud ja juba kahjustatud raamatuid me kahjuks vastu võtta ei saa,” ütles Tenson. Esimene tasuta raamatute laat peeti Haapsalus 2009. aastal. Ülearuseid raam

[gallery ids="474315,474316,474317,474318,474319,474320,474321,474322,474323,474324,474325,474326,474327,474328"]   Kirjanik ja laevakapten Lembit Uustulnd oli Haapsallu lugejatega kohtumisele kaasa võtnud noorema venna Meelise ja akordioni ning enam kui kahe tunni pikkuseks veninud kohtumisel löödi laulgi lahti. Läinud nädalal Haapsalu raamatukogu lugemissaali Lembit Uustulndi kuulama tulnud publik erines tavapärastest kirjanikega kohtumiste omast – kohal oli harjumuspäratult palju mehi ja nagu õhtu edenedes selgus, on mitu neist koos päevakangelasega merd sõitnud. Uustulndi nimi pole eestlastele kaugeltki võõras – Lembitust ehk rohkem teatakse tema isa Albert Uustulndi laule ja mereteemalisi raamatuid ning neistki tuli kohtumisõhtul juttu. Parafraseerides üht kunagist kolhoosidirektorit, kes alluva matustel olla öelnud, et käesolevat surnut mattes ei saa me mööda minna oma kolhoosi saavutustest, sõnas Lembit Uustulnd: „Käesoleval kohtumisel, kus peaksin rääkima oma loomingust, ei saa ma mööda minna Albert Uustulndi loomingust – kuna mina ja mu vend Meelis oleme