Silt: Haapsalu raamatukogu

[gallery ids="474315,474316,474317,474318,474319,474320,474321,474322,474323,474324,474325,474326,474327,474328"]   Kirjanik ja laevakapten Lembit Uustulnd oli Haapsallu lugejatega kohtumisele kaasa võtnud noorema venna Meelise ja akordioni ning enam kui kahe tunni pikkuseks veninud kohtumisel löödi laulgi lahti. Läinud nädalal Haapsalu raamatukogu lugemissaali Lembit Uustulndi kuulama tulnud publik erines tavapärastest kirjanikega kohtumiste omast – kohal oli harjumuspäratult palju mehi ja nagu õhtu edenedes selgus, on mitu neist koos päevakangelasega merd sõitnud. Uustulndi nimi pole eestlastele kaugeltki võõras – Lembitust ehk rohkem teatakse tema isa Albert Uustulndi laule ja mereteemalisi raamatuid ning neistki tuli kohtumisõhtul juttu. Parafraseerides üht kunagist kolhoosidirektorit, kes alluva matustel olla öelnud, et käesolevat surnut mattes ei saa me mööda minna oma kolhoosi saavutustest, sõnas Lembit Uustulnd: „Käesoleval kohtumisel, kus peaksin rääkima oma loomingust, ei saa ma mööda minna Albert Uustulndi loomingust – kuna mina ja mu vend Meelis oleme

[gallery ids="470771,470772,470773,470777,470778,470776,470775,470774"]   Raamatutest rohkem huvitas haapsallasi, kas kirjanik on tomatitaimed juba hakkama pannud, mis sorti ta kasvatab ja kuidas suhtub elupuudesse. „On, ja nad on mul kaasas,” ütleb Õnnepalu vastuseks küsimusele tomatitaimede kohta. Kui sa kord oled maha pannud, siis… Tuleb kaasa võtta, kui mitmeks päevaks kodunt ära tulla. „Mis sort?” – „Malle ja Black Cherry.” „Hea valik!” kõlab saalist. Kohtumine vast raamatu avaldanud kirjanikuga tiksub kolmandat pooltundi. Küllap on hiljemalt homme keskpäevaks Malle ja Black Cherry seemned (või taimed) Bauhofist otsas. Mis meeldib rahvakirjanikule, meeldib ka rahval

[caption id="attachment_465946" align="alignnone" width="1920"] Raamatukogu uus direktor Janne Tenson on raamatukogus töötanud üle nelja aasta. Foto Kaire Reiljan[/caption] Haapsalu raamatukogu uueks direktoriks saab raamatukogu seinine pearaamatukoguhoidja Janne Tenson. Haapsalu aselinnapea Anneli Haabu sõnul kutsus komisjon 11 kandideerinust vestlusele neli. „Raamatukogu kui terviku nägemise poolest oli Tenson neist kõige tugevam,” ütles Haabu. Aselinnapea sõnul oli Tensonil olemas kõik, mis raamatukogu juhtimiseks vajalik. „Tema eeliseks oli suure pildi nägemine, arusaam raamatukogu tulevikust, sellest, milline on kasutajakeskne raamatukogu ja mis üritusi seal võiks teha. Samuti

[caption id="attachment_436668" align="alignnone" width="1920"] Raamatukogu. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Eesti kirjanduse päeva puhul kutsus Haapsalu raamatukogu oma lugemiselamustest rääkima uued linnajuhid. Reedel räägivad neid mõjutanud raamatutest linnapea Olavi Seisonen, aselinnapea Peep Aedviir ja volikogu kultuurikomisjoni juht Marika Aedviir. „See on tore võimalus linnajuhtidega natuke lähemalt tuttavaks saada ja kuulata, millised on raamatud, mis on neile jäänud südamesse või mõnel muul moel neid mõjutanud,” ütles pearaamatukoguhoidja Janne Tenson. Kohtumisi on tulemas veelgi. Veebruaris tuleb külla linnavolikogu liige Janek Mäggi, ke

[caption id="attachment_314373" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu raamatukogu. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Läänemaa keskraamatukogu direktori kohale on 11 soovijat. „Paar-kolm nende seast on potentsiaalikad kandidaadid,” ütles Haapsalu aselinnapea Anneli Haabu, kuid lisas, et kuna konkursi tähtaeg oli reedel, pole ta veel jõudnud kõigi avaldustega põhjalikumalt tutvuda. Direktorit hakkab valima komisjon, kuhu linnavalitsuse esindajate kõrval kuulub ka raamatukogu esindaja. Haabu lootis, et komisjon jõuab selle nädala jooksul avaldused

[caption id="attachment_464326" align="alignnone" width="1280"] Haapsalu raamatukoguhoidjad loodavad, et nüüd tõusevad ka nende palgad- Foto Andra Kirna.[/caption] Haapsalu raamatukogu töötajad saatsid linnavalitsusele kirja, kus küsitakse palgatõusu. Praegu saavad nad ümberkaudsete omavalitsuste kolleegidest märksa vähem palka. „See pole meil esimene kiri, oleme neid saatnud igal aastal,” ütles raamatukogutöötajate usaldusisik ja praegune direktori kohusetäitja Janne Tenson. Viimati tõusis Haapsalu raamatukogu töötajate palk 2022. aasta alguses. Vahepeal on Eestis kerkinud kolmandiku võrra nii alampalk kui ka keskmine palk (1536 eurolt kuus 2022. aasta esimeses kvartalis 2075 euroni 2025. aasta kolmandas kvartalis). Nüüd saab täiskohaga raamatukoguhoidja Haapsalus palka 1050 eurot. „Mõistame väga hästi, et taustaks on omavalitsuse võimekus ja eks fookus ole vahepeal olnud ka

[caption id="attachment_462795" align="alignnone" width="1920"] Ulvi Vaarja. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Aasta ja mõned kuud Läänemaa keskraamatukogu juhtinud Ulvi Vaarja tulevast nädalast enam ametis ei ole. „Raamatukogu juhatajaga on töösuhe lõppemas,” kinnitas Haapsalu linnapea Olavi Seisonen Lääne Elule. Vaarja viimane tööpäev on 27. detsember ja raamatukogu direktori kohale kuulutatakse välja konkurss. Seisonen ütles, et töösuhe lõpetatakse poolte kokkuleppel. „Kuna ootused meeskonnatöö osas olid erinevad ja teisiti me neid lahendada ei suutnud,” sõnas Seisonen. Ta ei kinnitanud, et tegemist oli töökiusuga ja Vaarja kiusas raamatukogu töötajaid taga ning märkis, et päris nii ta end ei väljendaks. Seisonen lisas, et proovis leida muid lahendusi, kuid see ei õnnestunud ja mõistlik oli Vaarjaga töösuhe lõpetada. „Põhimõttelise otsuse tegime läinud nädala jooksul,” ütles Seisonen. Vaarjast sai Läänemaa keskraamatukogu direktor mullu augustis, kui 30 aastat asutust juh

[caption id="attachment_461431" align="alignnone" width="1920"] Andra Kirna foto[/caption] Haapsalu raamatukogu lugemissaali fuajees akvarellinäitusel „Tütar ja isa: Läänemaa päikeseloojangud” on vaadata Haapsalu kõige värvikamad loojangud. Mehhikost Eestisse elama asunud arhitekt ja akvarellikunstnik José Mario Calero Vizcaíno ja tema tütar Emma Calero on toonud näitusele väikeseformaadilised, aga väga kirkad pildid Haapsalu Eeslahest. Ilmselt ikka Eeslahest, sest merevaateid kujutavate piltide nimes kordub üha „Haapsalu loojang” ning „Haapsalu hämarik”. Eestimaa hilissügises päikeseloojangu peale mõeldes ei tule justkui pähe muud kui valguse vähenemine, värvide kadumine ja pimeduse saabumine. Kunstnikke on aga köitnud see viiv, kui hämaruse saabudes, enne värvide hääbumist, korra

[caption id="attachment_460306" align="alignnone" width="1920"] Claude Monet maali koopia präänikul. Foto: Juhan Hepner[/caption] Haapsalu kolledži käsitöötehnoloogia ja disaini eriala tudeng Anna Käär pani Haapsalu raamatukogu lugemissaalis näitusele maailmakuulsate kunstiteoste koopiad, mille ta on maalinud präänikutele. Näiteks on söödavate maalide seas Claude Monet’, Vincent van Goghi, Ilja Repini ja teiste kunstnike tööde koopiad. Käär ütles näituse tutvustuses, et üks tema ameteid on kondiiter

[gallery ids="459617,459616,459615"]   Haapsalu raamatukogu traditsiooniline kirjanduslik laupäev oli sel aastal kaldu krimikirjanduse poole, sest kõik kolm külalist on end just selles žanris tõestanud. Kirjandusliku laupäeva külalisteks olid „Von Focki” raamatute autor Ain Kütt, „Kes tappis Otto Mülleri” kirjutanud Birk Rohelend ja apteeker Melchiori tegelaskuju loonud Indrek Hargla. Nii nagu erinevad nende raamatud, oli eriilmeline ka kirjanike räägitu. Kütt on ajaloolane ja Sagadi mõisa muuseumi juht ning just selles mõisas elab tema mõrvalugude peategelane Paul von Fock. „Ma ise ennast kirjanikuks ei pea,” ütles Kütt ja lisas, et raamatute ki