18.9 C
Haapsalu
Reede, 21. juuni 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Haapsalu raamatukogu

Silt: Haapsalu raamatukogu

Haapsalu raamatukogu avaldas sünnipäevaks kroonika

[gallery ids="426348,426349,426350,426351,426352,426353,426354,426355,426356,426357,426358,426359,426360,426361,426362,426363,426364,426365,426366,426367,426368,426369,426370,426371,426372,426373,426374,426375,426376,426377,426378,426379,426380"] Haapsalu raamatukogu tähistas reedel oma 96. sünnipäeva. Selle tähistamiseks avas raamatukogu oma kodulehel Haapsalu raamatukogu kroonika.

Thea Karin tutvustas Tuneesiat

[gallery ids="424542,424543,424544,424545,424546,424547,424548,424549,424550,424551,424552,424553,424554,424555,424556"] Thea Karini "Minu Tuneesia" esitlus. Fotod Andra Kirna. Aprilli viimasel õhtul esitles Haapsalu raamatukogu lugemissaalis oma raamatut „Minu Tuneesia. Nõustumise ja vastupanu vahel“ rändaja, giid ja reisiajakirjanik Thea Karin.

Ernst Enno sai püsinäituse

[caption id="attachment_421345" align="aligncenter" width="1920"] Raamatukogu juhataja Ilme Sepp tutvustas lugemissaali tagu- mises osas üles pandud püsinäitust Ernst Ennost. Foto: Andra Kirna[/caption] Neljapäeval, luuletaja Ernst Enno surma-aastapäeval avati Haapsalu raamatukogus luuletajast luulepüsinäitus, mille koostas raamatukogu direktor Ilme Sepp. Lugemissaali klaasvitriinides on Ennole ja tema lapselapsele kirjanik Elin Toonale kuulunud esemeid, Enno kirjutatud ja tema kohta kirjutatud raamatuid ning artikleid.

Eestiaegsed pitsid jõudsid näitusele

[gallery ids="419195,419196,419197,419198,419199,419200,419201,419202,419203,419204,419205,419206,419207,419208,419209,419210,419211,419212,419213"]   Haapsalu raamatukogu vitriinides saab veebruaris näha eestiaegseid pitse, käsitöömaterjale, õmblustarvikuid ja muid hoolega säilitatud mälestusi sõjaeelse aja olmest. Kõik raamatukogu laenutussaali vitriinides väljapandu on kuulunud Haapsalus elanud Erna Sündevale, kes pärandas need Vilve Virrole. Viimane esemed näitusele tõigi. Näitusel saab näha enne teist maailmasõda müüdud pitse, nii Eesti tekstiilitööstuste toodangut kui ka välismaiseid, paljudel veel tolliplommidki küljes, aga samuti Erna enda peent näputööd.

Haapsalu raamatukogus on luuleautomaat

[caption id="attachment_418341" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu raamatukogu lugejakoolituse spetsialistile Janne Tensonile andis luulepank Sveta Grigorjeva luuletuse. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Teisipäevast seisab Haapsalu kultuurikeskuse fuajees raamatukogu kojulaenutuse ukse taga luulepank – pangaautomaati meenutav aparaat, mis pärast kontrollküsimustele vastamist prindib välja luuletuse. Luulepank pole Eestis just väga tuntud, ainus seesugune vanast pangaautomaadist ümber ehitatud luulemasin on praegu püsti just Haapsalu raamatukogus. Raamatukogu lugejakoolituse spetsialist Janne Tenson ütles, et luulepank on siiani väljas olnud vaid 2021. aasta lõpus Tartus.

Viies raamatukogusõber on Mervi Sepp Rei

[caption id="attachment_415794" align="aligncenter" width="1920"] Mervi Sepp Rei (vasakul) sai Haapsalu raamatukogu juhatajalt Ilme Sepalt tänukirja ja õiguse valida teatrielamus. Foto: Andra Kirna[/caption] Haapsalu raamatukogu kuulutas kolmapäeval raamatukogu tänuõhtul välja viienda raamatukogusõbra, kelleks sai Mervi Sepp Rei. „Mervi Sepp Rei on raamatukogusõber sõna kõige paremas tähenduses,“ ütles Haapsalu raamatukogu juhataja Ilme Sepp tänuõhtul tiitlit üle andes.

Peep Ilmet: raamat on kollektiivne looming

[caption id="attachment_413163" align="alignnone" width="1920"] Peep Ilmeti luuleraamatu „Matsalu mailt” kaanel on ka Matsalu kandist korjatud taimed. Foto: Andra Kirna[/caption] Paar päeva enne oma 75. sünnipäeva tutvustas luuletaja Peep Ilmet Haapsalu raamatukogu kirjanduslaupäeval oma luulet ja köitekunstitöid. Avinurmes sündinud Ilmet, kodanikunimega Gorinov, kirjeldas oma Läänemaale jõudmist sedaviisi: „Kui Avinurme mies oma rohelises looduskaitsja mundris 1976 issanda aastal Salevere Salumäele jõudis, olid inimesed seal juba mitu tuhat aastat elanud. Sellest ajast on Ilmeti Peep kõik need aastad Matsalu mail, Hanila valla maadel oma mõistatuslikke asju ajanud. Vallarahvas on nüüd sellega enam-vähem leppinud…“

Mathura värske sügiseluule tõi raamatukokku hingedeaja

[caption id="attachment_413164" align="alignnone" width="1920"] Margus Lattik ehk Mathura. Foto: Andra Kirna[/caption] Hingedeaja juhatasid Haapsalu raamatukogu kirjanduslaupäeval oma uusi raamatuid tutvustades sisse kirjanik ja psühhoterapeut Ly Seppel-Ehin ning luuletaja Mathura ehk Margus Lattik. Mathura oli just neljapäeval saanud trükikojast kätte oma uue luulekogu „Sostenuto“. Sostenuto on muusikast pärit termin – väljapeetult või hillitsetult. „Tahtsin väga, et see raamat ilmuks just sügisel. Võiks öelda, et see kirjeldab sügist, nii looduses kui ka inimese ajas ja elus,“ ütles luuletaja.

Lugejad neelavad lembelugude asemel krimkasid

[caption id="attachment_412955" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu raamatukoguhoidjad Taimi Hein ja Anni Kaasik aasta populaarsemate raamatutega. Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu raamatukogu laenutuste edetabelis võidutsevad välismaised krimkad, mille järele lugejad haaravad juba enne, kui need kohale jõuavad. Edetabeli iga tundmata-teadmata autorgi osutub krimikirjanikuks ja küsimus „Mis see on?“ saab vastuseks: „Krimka!“ Andunud krimifänn neelab 30–40 teost aastas. Kuigi kirjastused paiskavad krimilugusid lettidele rohkem kui eales varem, orienteeruvad fännid krimidžunglis raskusteta. „Nii kui midagi müüki tuleb, on raamatul saba taga,” ütleb Haapsalu raamatukoguhoidja Anni Kaasik. Edetabeli esisajas on krimkad seljatanud nii välismaised lemberomaanid kui ka omamaised autorid, keda võib üles lugeda ühe käe sõrmedel. Neistki on mitu just krimikirjanikuna tuntud. Kadunud on Petrone kirjastuse seni menukas „Minu …” sari. Rohkem kui kaks kolmandikku esisajast on krimi, millele tekib järjekord juba enne, kui trükisoe teos raamatukokku jõuab. 2023. aasta edetabeli raamatud on nii populaarsed, et esiviiekümnest õnnestub pildistamise jaoks virna laduda napp kümmekond – kõik on väljas. Raamatukoguhoidjad saalivad edasi-tagasi ja naasevad tühjade kätega. Klahvid klõbisevad. Kas on? Väljas. Just läks välja. Tuli ja läks. Oli ju?! Just nägin. Ju keegi siis jõudis ... Krimkad lähevad nagu soojad saiad. Lugejate armastus on reetlik. Kolm aastat esikohal püsinud Ameerika zooloogi Delia Owensi lembekrimiromaan „Kus laulavad langustid“ on troonilt tõugatud ja kukkunud Eero Epneri „Lembit Ulfsaki” järele teiseks. Ulfsak on siiski anomaalia. Aastaid lugejaid lummanud elulooraamatuid ilmub ja haaratakse üha vähem ning poetub edetabelitesse näpuotsaga.