Silt: Haapsalu raamatukogu

[gallery ids="394155,394157,394159,394161,394163,394165,394167,394169,394171,394173,394175,394177,394179,394181,394183,394185,394187,394189,394191,394193,394195,394197,394199,394201,394203"] Fotod Kaire Reiljan Haapsalust pärit moekunstnik Anne Metsis sorteeris 65. sünnipäeva puhul oma Haapsalu kodu kapisahtleid ja avas sünnipäeval Haapsalu raamatukogu laenutussaalis sahtlileidudest retronäituse. „Tundub nagu natuke egotrip oma vanu pilte välja panna, aga see on ka võimaluse pakkumine, et kõik saaksid ära tunda asju, mis olid 20, 30 ja isegi 50 aastat tagasi,” ütles Metsis näitust sisse juhatades. Tõepoolest enamikul selle ajastu ja ka veidi noorematel inimeste kappides leidub kooliaegseid pilte, märkmike ja laulikuid. „See peaks kõigile tekitama déjà vu tunde,” lisas ta.

[caption id="attachment_392314" align="alignnone" width="696"] Kirjanik, luuletaja ja diplomaat Jaak Jõerüüt. Foto Malle-Liisa Raigla.[/caption] Teatrikuu raames kohtus proosakirjanik, luuletaja, näitekirjanik ja diplomaat Jaak Jõerüüt Haapsalu raamatukogus lugejatega.

[caption id="attachment_391675" align="alignnone" width="2000"] Theatrumi loominguline juht Lembit Peterson on prantsuse teatrikunsti asjatundja. Foto: Andra Kirna[/caption] Frankofooniakuu puhul Haapsalu raamatukogus avatud näituse „100 aastat Molière’i fotodel” juhatas sisse teatri Theatrum loomingulise juhi Lembit Petersoni loeng Molière’ist. Sõna „frankofoonia” tähistab prantsuse keeleruumi – nii maid, kus prantsuse keel on tarvitusel kõnekeelena, kui ka neid, kus seda kasutab riigiaparaat. Nii näitus kui ka Peterson jõudsid Haapsalu raamatukokku õigupoolest Haapsalu oma prantslase Stéphane Claveli ja Prantsuse instituudi kaasabil. „Tahtsin seda näitust siia tuua ja õnneks tunnen kedagi, kes tunneb kedagi, kes tunneb hr Petersoni,“ oli Clavel saavutusega sügavalt rahul. Jean-Baptiste Poquelin ehk Molière, kellele loomingule näitusega tähelepanu pööratakse, sündis 1622. aastal ja suri 1673, pärast seda, kui oli laval neljandat korda etendanud peaosa oma enda kirjutatud „Ebahaiges”.

[caption id="attachment_391651" align="alignnone" width="2000"] Esimest korda oli raamatukogu üritusel püsti ka kaamera. Foto; Andra Kirna[/caption] Frankofooniakuu avamisel oli Haapsalu raamatukogu ruumides esimest korda kasutusel mõne aasta eest nn koroonaraha eest kultuurikeskusega kahasse hangitud ülekandetehnika.

[gallery td_gallery_title_input="Tõnu Õnnepalu" ids="383645,383664,383661,383663,383660,383643,383662,383667,383665,383644,383646,383648,383649,383650,383651,383653,383654,383655,383656,383657,383658,383659,383666"] Fotod Andra Kirna Laupäeval käis Haapsalu raamatukogus külas kirjanik ja tõlkija Tõnu Õnnepalu. Pea paaritunnise kohtumise ajal oli raamatukogu lugemissaal huvilistest tulvil.

[caption id="attachment_383105" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu lasteraamatukogu juht Jaanus Kõuts toetab streikivaid Tartu kolleege. Foto Andra Kirna[/caption] Punavalged sildid kirjaga „Toetame Tartu kultuuritöötajate hoiatusstreiki” võtsid eile lugejaid vastu Haapsalu raamatukogus, Haapsalu lasteraamatukogus ja Ridala raamatukogus. Tartu linnaraamatukogu ja Tartu linnamuuseum sulgesid eile tunniks ajaks uksed ja kogunesid Raekoja platsile meelt avaldama kultuuritöötajate palgalõhe vastu. Kui riigi rahastatavate kultuuriasutuste töötajate palk on 1400 eurot ja tulevast aastast 1600 eurot, siis kohalikele omavalitsustele kuuluvate kultuuriasutuste töötajate palk sõltub valla või linna suvast – miski ega keegi ei kohusta maksma riigiga sama töötasu, kuigi töö on üks ja sama. Haapsalu raamatukoguhoidjaid lahutab riigi makstavast kuupalgast 500 eurot.

[gallery ids="380745,380747,380749,380752,380755,380757,380759,380763,380765,380767,380769,380771"] Andra Kirna fotod Haapsalu raamatukogus saab novembri lõpuni vaadata Marimaalt pärit kunstniku Žanna Tohti akvarellinäitust „Mari mustrid”. Mari sümbolite näitus on suurema töö esimene etapp. „Vaja on ju kuidagi alustada,” ütles Toht oma esimese mari-teemalise näituse kohta. Selle ettevalmistamine on võtnud kunstnikul pea aasta aega. Akvarellid on inspireeritud Marimaa loodusmuljetest ja kirjatud nagu mari rahvariidedki sümbolitega. Kuigi ka eesti rahvakunstis teatakse koekirjade motiivide tähendusi, siis siin on see taandunud üksikute etnograafiahuviliste pärusmaaks. Ka Marimaal on unustamise tendents tuntav, siiski on Toht leidnud paljude tikandikirjade – just neid on mari rahvariietel eriti palju – tähendused. Nii on iga pildi kõrval spikker selle lugemiseks.