Kui USA aktsiaturud on tegemas uusi rekordeid, siis Euroopa investoriteni see rõõm ei jõua. Aasta algusest on euro tugevnenud dollari vastu üle 13 protsendi, mistõttu on USAsse tehtud investeeringud meie koduvaluutas pakkunud kehva tootlust.
Dollari kiire nõrgenemine on pannud meid ka ajalukku vaatama ja sealt selgub, et keskpikas perspektiivis ei ole USA-le panustamine alati vilja kandnud. USA rekordkõrge aktsiaturu ja dollari nõrgenemise najal tekib küsimus, kas on meid ees ootamas kaotatud kümnend.
Kiiret kasvu näitasid USA ettevõtete osakud ka 1980ndate keskpaigast 1990ndate alguseni, kui S&P 500 kerkis dollaris mõõdetuna 140 protsenti. Siinkohal tuleb aga mängu lause „dollaris mõõdetuna”. 1985. aastal alanud dollari kunstliku langetamise tulemusel kaotas praegune reservvaluuta märkimisväärselt oma ostujõudu. 1980ndad võisid jääda ajaloos erandlikuks, sest nii kõrgeid intresse me sellest ajast saati näinud pole.
Dollari suureks nõrgenemiseks oleks ilmselt vaja, et maailma suurim majandus satuks langustrendi. Majanduslanguse vältimiseks asuks USA Föderaalreserv intresse langetama oodatust varem, mis viiks dollari kiire nõrgenemiseni. Dollari nõrgenemise vastu võitleks aga ka Euroopa keskpank (EKP). 20 protsenti euroala ekspordist liigub USAsse ja mida kallim on dollar, seda vähem ameeriklased meie tooteid ja teenuseid soovivad. Seetõttu peaks euro kiire kallinemise puhul EKP langetama intresse rohkem, mille tulemusel euro ka nõrgeneks.
