Eesti ja kogu Euroopa energiaturg on kiiresti muutumas. Peamine tegur on Euroopa Liidu 2050. aasta süsinikneutraalsuse eesmärk ja selle elluviimiseks süsinikdioksiidi (CO2) heitmekvootide süsteem. See kohustab elektritootjaid ostma iga õhku paisatud CO2 tonni kohta heiteloa. Viimastel aastatel on saastekvootide hind hüppeliselt kasvanud ja ületas 2023. aasta algul esimest korda saja euro piiri tonni kohta. See tähendas, et fossiilkütustest elektri tootmine muutus varasemast palju kallimaks ja see kajastus ka elektri turuhinnas.
Kuigi vahepeal on CO2 hind veidi langenud, on pikaajaline suund pigem ülespoole. Prognooside järgi võib ühe tonni CO2 hind ulatuda 2035. aastaks ligi kahesaja euroni.
CO2 kvoodi hind mõjutab Eesti elektrijaamu väga otseselt ning on vähendanud põlevkivist ja ka maagaasist elektri tootmist nii palju, et jaamad teenivad omanikele kahjumit. M
