Tagasivaade: Tiit Madisson seob vallavanemaks jäämise skandaalse mälestusmärgi püstitamisega

Lääne Elu

info@le.ee


„Kui enam muuks raha ei jätku, siis ehitame raekoja!” 10. august 1989

Said kord valitsuse inimesed kokku ja arutama – „Raamatukogu meil laguneb, koolid lõhkemiseni täis, ujumiseks meri ei kõlba, basseini ka pole. Meil pole ka hubaseid ega külalistelegi sobilikke toidukohti. Lihtinimeste elutingimustest rääkimata, pimedal kõrvaltänaval ei saa ka ohutult liikuda. Mis tänavatest kõnelda, esivanemate matmispaigad on karistamatult rüüstajate valduses ja kes jõuakski surnuid kaitsta, katsugu ise, kuidas hakkama saavad. Mis läinud, see läinud. Seepärast arvame, et on just paras aeg ehitada endale uus raekoda! Pealegi on konkureerival valitsusel ehk erakonnal oma uhke ja ruumikas maja olemas, kuidas me muidu ikka võimuvõitlust peame, kui omal pole õiget ja uut majagi.” Nii nemad isekeskis otsustasid ning kuulutasid välja konkursi hoone projekti tarvis.

„Esimene 300 000 kr Läänemaa raamatukogul käes”, 11. august 1994

Raamatukogu ülekolimiseks kultuurikeskusse on meil tänavu lubatud 300 000 kr käes, teatas Läänemaa raamatukogu direktor Ilme Sepp esmaspäeva õhtul. „Raamatukogu üleviimiseks kultuurikeskusse taotlesime valitsuselt 2,7 miljonit krooni,” tuletas meelde direktor Ilme Sepp.

Valitsuselt saadud 300 000 kr kohta on Haapsalus pead vangutatud: nii väikese rahaga ei tee midagi. „Laar pidi Haapsallu tulema, küll puhkusereisile, aga see on võimalus temaga jälle raamatukogust kõnelda,” ütles aselinnapea Hannes Danilov.

„Perakülas on uus ärkamisaeg”, 10. august 1999

Vaid mõne taluga Perakülas oli laupäeval eeskavaga simman, mis meelitas kokku kahe Nõva valla jao inimesi ja ETV kaks võttegruppi. Perakülas Vanatoal elav Viive Ernesaks pani Peraküla saamise loos mängima oma küla ja Nõva rahva, koos kooriga umbes 50 inimest. „Ega nemad mängi, nemad on,” ütles Paali Silvi ehk Silvi Koppelmaa kogutud ajaloomaterjali näidendiks kirjutanud Ago-Endrik Kerge enne etenduse algust. Täpselt nii see laval hiljem oligi.

„Tiit Madisson seob vallavanemaks jäämise skandaalse mälestusmärgi püstitamisega”, 10. august 2004

Reedel seatakse Lihula gümnaasiumi juurde Teises maailmasõjas hukkunud sõjameeste mälestusmärk. Kui aga juhtub, et sammas tuleb valitsuse või kohaliku elanikkonna survel maha võtta, lahkub ametist vallavanem Tiit Madisson. „Koos sambaga läheb Lihulast ka vallavanem, sest häbi ja piinlik on Eesti vabaduse eest verd valanud meeste ees. Veel piinlikum on orjameelsete valitsejate pärast,” kirjutab tänase Lääne Elu arvamusküljel Tiit Madisson.

„Olari Taali loodud sihtasutus ehitab noortele loodusmaja”, 11. august 2009

Nädal tagasi pandi nurgakivi Silma looduskaitsealale Saunja külla rajatavale loodushariduskeskuse õppehoonele , mille ehitus läheb maksma üle nelja miljoni krooni. Oktoobris valmivat keskust rahastab endise riigikoguliikme Olari Taali loodud sihtasutus, mis koosneb nõukoguliikme Tiit Randla sõnul suuresti ka Taali rahast. „ Keskkonnaharidus on üks võimalus , kus saab kolmandat sektorit hästi ära kasutada ,” ütles ta. Taal ise soovib selles asjas pigem tagaplaanile jääda. „Suure missioonitundega härrasmees on ,” lisas Randla.

„Läänemaa suurim tööandja suleb uksed”, 9. august 2014

Neljapäeval teatas Haapsalu juhtmetehase omanikfirma PKC Helsingi börsile, et suleb aasta lõpuks tehase. Tööta jääb üle 300 läänlase. PKC grupi tütarfirmale PKC Eesti kuuluvas Haapsalu tehases koostab autode juhtmeköidiseid 347 töötajat. Neist kuni 120 saab jätkata töötamist PKC Keila tehases, ülejäänud peavad endale otsima aasta lõpuks uue töö. Haapsalu tehase sulgemine on osa PKC ümberstruktureerimisprogrammist. „Taustal on muutused üleilmses majanduses ja klientide ostukäitumises,” selgitas PKC finantsjuht Juha Torniainen.

„Vene sõdurite ühishaud jäi Taebla uuele koolile ette”, 10. august 2019

Taebla kooli juures olnud Teises maailmasõjas hukkunud vene sõdurite mälestuskivi on teisaldatud ja sealsest ühishauast leitud 11 hukkunu säilmed maetakse ümber Maardu kalmistule. „Haud on teisaldatud korrektselt, kuid sellest ettevõtmisest on unustatud teatada kohalikule muinsuskaitseametnikule,” nentis muinsuskaitseameti Läänemaa nõunik Kalli Pets. Ta lisas, et hauast säilmete väljakaevamisel ja kultuurimälestisena arvel oleva hauatähise eemaldamisel olid kõik vajaminevad load siiski olemas.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
3 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Priit
3 kuud tagasi

Minul on jälle kahju, et meie kallis Eesti on nii hambutu. Mingi kuradi juudivanamutt kägises, Parts oli kohe “smrina”, märulipolitsei penidega põõsas ootamas ja viis selle ausamba ära. Kas te olete üldse kursis ja lugenud, mis tekst seal ausambal tegelikult oli? Tsitaat: “Eesti meestele, kes sõdisid 1940145 bolševismi vastu ja Essti isesesvuse taastamise nimel”. Tblad-juudid, hakake miinuseid laduma, sest monumendil oli ju “saksa kiiver”.

uskmatu.
3 kuud tagasi

Laduge aga mõnuga miinuseid sest minu isa ei valanud verd Sininimägedes selleks,et keegi Madisson saaks teise võõrvõimu sümbolitega hausambaid
püstitada !

uskmatu.
3 kuud tagasi

Tiit Madisson,Lagle Parek jne.raiskasid oma elud lihtsalt ära vangla naridel.Kas tänu nende poolt istutud aastatele sai Eesti kiiremini iseseisvaks,kas need aastad mõjusid kuidagi maailmapoolitikale ?
Kahju inimestest kes mingi idee nimel amokki jooksevad !