Kas elektriseadmed tuleks äikesega vooluvõrgust välja võtta?

Lääne Elu

info@le.ee

Äike. Foto Regina Lepmets

Suvekuumus jõudis sel aastal kohale varakult. Loodusnähtus aga kalendrikuud ei küsi ja nii on ka seekordne kuumus lõppemas pauguga. Äike võib teatavasti teha elektriseadmetele palju kurja ja seepärast tasub meelde tuletada, kuidas pikse ajal oma tehnikat kaitsta.

Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi teaduri Ivar Kiitami sõnul on otsene välgutabamus ehk juhtum, kus välk lööb otse majja sisse, ainult üks elektriseadmeid ähvardavatest ohtudest. „Samas seda juhtub ja sellisel juhul on vägagi tõenäoline, et elektrit tarbivad seadmed, mis on parajasti vooluvõrguga ühendatud, saavad kahjustada. Halvemal juhul tekitab välk otse sisse lüües ka tulekahju,“ selgitas Kiitam.

Kuidas äike elektroonikat rikub?

Sageli juhtub seda, et äike lööb sisse elektri- või sideliinidesse või nende lähedale, mis põhjustab liinide kaudu levivaid liigpingeid. „Välk on võimas elektriline nähtus ja elektriliini tabades liigub selle laeng mööda juhtmeid edasi, jõudes niimoodi kodudes toitevõrguga ühendatud seadmeteni. Meie olmeelektroonika toimib aga samas väga madala pingega elektrivooluga ja seetõttu võib välguimpulsiga kaasnev kordades kõrgem pinge tekitada seadmetes rikkeid,“ selgitab Kiitam.

Kui kõrgepinge jõuab elektroonikaseadmetesse, põletab see selle madala pingega töötavad osad läbi. „Arvestada tuleb sellegagi, et tänapäeval muutub elektroonika aina nutikamaks, kuid see ei tähenda, et seadmed ei oleks enam välgu mõjule vastuvõtlikud. Isegi kui masin ise, näiteks selle mootor kahjustada ei saa, võib juhtimisfunktsioone täitev elektroonika ikkagi rikneda,“ ütleb Kiitam.

Seega pole kaotanud kehtivust vana soovitus tõmmata seadmed äikese ajaks vooluvõrgust välja, pigem vastupidi. „Mida targemaks muutuvad seadmed, seda mõistlikum on need toitevõrgust eraldada. Eriti puudutab see muidugi arvuteid, ruutereid, digibokse ja muud sellist, kuid välistatud pole ka see, et ülepinge rikub näiteks pesumasina või külmkapi,“ räägib Kiitam.

Elektrilevi ohutusekspert Raivo Oras soovitab ruuteritest lahti ühendada interneti andmesidekaablid ja vanemate televiisorite antennikaablid, sest ülepinge liigub väga edukalt ka mööda nõrkvoolukaableid. Kui äike on juba kohal, tasub Orase sõnul ohutuse tagamiseks teha korteris või majas vooluringid täielikult pingetuks, lülitades välja peakaitsme või kaitselahutuslüliti.

Samamoodi ei ole äikese ajal mõistlik seadmeid laadida. „Enim ohustatud on just kõik toiteplokkide ja laadijatega elektriseadmed,“ ütleb Oras.

Lisaks seadmete kaitsmisele on loomulikult kõige tähtsam, et inimene ka ennast välgu eest hoiaks. „Väljas olles ei tohi viibida puude, elektrimastide ja liinide läheduses, samuti ei tohi äikese ajal väljas joosta. Isegi lahtise akna peal äikest vaadata on ohtlik. Välku lüües ei tohi ka ahju tuld teha ja dušši all käia,“ ütleb Oras.

Kindluse annab kodukindlustus

Swedbanki riskikindlustuse valdkonnajuhi Liina Laksi sõnul tekitab äike igal aastal inimestele arvestatavat rahalist kahju. „Swedbanki kodukindlustus hüvitab loodusõnnetuse tagajärjel, kaasa arvatud äikesest ja elektripinge kõikumisest tingitud kahjud,“ sõnab Laks.

Tänapäeva kodudes on aina rohkem elektroonikat, mille parandamine või asendamine võib väga kalliks minna. „Ühes eelmise aasta juhtumis, kui äike lõi sisse maja elektrisüsteemi ja selle tagajärjel sai kahjustada päikeseelektrijaama, värava- ja garaažiukse ning mullivanni elektroonika, hüvitas Swedbank kahjusid ligi 8000 euro väärtuses,“ tõi Laks näite.

Teisel juhul lõi äike maja korstnasse. „Selle tagajärjel varises sisse katusel oleva korstna välimine osa ning kahjustada said kodumasinad ja elektroonika. Selles juhtumis hüvitasime kahju üle 4600 euro,“ meenutas Laks. Lisaks on olnud ka õnnetus, kus äike lõi maapinda ja tekitas liugvärava automaatikas ja fotosilmas ülepinge.

Tuuleiilid võivad suurendada kahju ulatust

Peale sisselöömise võib äike ka muul viisil kahju teha. Näiteks kaasnevad piksega enamasti tugevad tuuleiilid. „Meenub juhtum eelmisest aastast, mil torm lõhkus katusel olnud päikesepaneelide kinnitused, päikesepaneelid lendasid katuselt alla, lõhkudes osaliselt naabri maja seina ning kliendi enda ja ka naabri garaaži katused. Hüvitasime kahju kokku 7000 euro eest,“ rääkis Laks.

Tuulepuhangute tõttu lendu läinud ja naabri vara kahjustanud esemed tuletavad iga tormiga inimestele meelde ka vastutuskindlustuse olulisust kodukindlustuses. Vastutuskindlustus korvab teistele tekitatud kahju. „Näiteks hüvitasime kahju 1000 euro eest, kui äikesetorm rebis lahti katusekivid, mis vigastasid lähedusse pargitud teise inimese autot,“ ütles Laks. Äikese ja tormidega murduvad tihtipeale ka puud, mis tekitavad kahjustusi naabrite hoonetele ja ka läheduses parkinud autodele. Ka neil juhtudel on abi vastutuskindlustusest.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
1 Kommentaar
Inline Feedbacks
View all comments
seikspiir
23 päeva tagasi

Laeng tuleb läbi elektriarvesti, seega peab selle eest ka maksma!? Huumor…