Tallinna halduskohus rahuldas ornitoloogiaühingu taotluse ja peatas esialgse õiguskaitse korras kuni aprilli lõpuni keskkonnaameti loa hanede küttimiseks.
Eesti Ornitoloogiaühing vaidlustas jahti lubava otsuse, sest jahi käigus võivad hukkuda ohustatud liigid ning siiani ei ole kasutusele võetud olulisi rahumeelseid hanekahju vähendada aitavaid meetmeid.
Keskkonnaamet andis 15. märtsil loa küttida kuue maakonna põldudel kuni 800 valgepõsk-laglet, 750 suur-laukhane ja piiramatul arvul kanada laglet. Nende liikide arvukus on kasvanud ja rändepeatusel põllukultuuridel toituvad haned ja lagled võivad kahjustada põllupidajate saaki.
Ornitoloogiaühing vaidlustas jahti lubava otsuse ning taotles ka esialgset õiguskaitset, mille kohus rahuldas. Ühing leiab, et hanekahjude leevendamiseks tuleb leida muid viise kui letaalne heidutamine, samuti seab jaht ohtu ohustatud ja kaitsealused liigid.
Uuringud on valdavalt näidanud, et hanede mahalaskmine ei ole tõhusam meetod kui nende peletamine mittesurmavate vahenditega. „Üksnes peletamisest ei ole kasu. Hanekahjude leevendamiseks on vajalik hanede heidutus- ja suunamismeetmete planeerimine maastiku tasandil,“ ütles ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu.
„Suured põllumassiivid tuleb liigendada puuderibadega, kuna hanelised hoiavad kiskjate kartuses metsaservadest eemale. Kõrvuti järjepideva, koordineeritud ja seiratud heidutusega tuleb hanedele luua sobivate tingimustega rahualad ning leida võimalused toetuste maksmiseks põllumeestele selliste alade loomisel,“ lausus Võhandu.
Haned rändavad segaparvedes, kus võib lisaks suur-laukhanedele olla ka ohustatud väike-laukhanesid ja taiga-rabahanesid. Sarnaste haneliste eristamine ilma spetsiaalse optika ja heade määramisoskusteta on keeruline ja kaitsealuste liikide tabamine ei ole välistatud. Jahi käigus võivad ohtu sattuda ka juba pesitsema asunud põllulinnud.
Looduskaitseseaduse järgi tohib heidutusjahti pidada ainult alternatiivsete meetmete puudumisel. Eesti Ornitoloogiaühingu hinnangul on heidutusjahi lubamine seadusevastane, sest seni on Eestis hanekahjude vähendamiseks kasutatud valdavalt peletamist, ent mitte muid linnustikku vähem kahjustavaid meetmeid.
Ornitoloogiaühing vaidlustas kevadise hanejahi ka 2021. aasta kevadel, mil halduskohtus selle samuti peatas.
Rohelisi ja lillasid võiks küttida ja vibudega lausa…sellega saaksid ka lapsed hakkama
Kohtupidamine on meil aus ja sõltumatu ning kohtunikud mõistavad täielikult neile pandud ülesandeid ja oma tehtud otsuseid
Naer saalis…
Lapsed saaksid, sina mitte, sul on vaja öösihikut ja 10000€ relva, 100000€ Jeepi ja 50 lolli ajusse. Siis saad põdrale pihta äkki. Hanejahi puhul on sul vaja kobarmoona, et sulge kaabule saada.
Millal viimati oma pead arstile näitasid?
Oi aga teie millal viimati näitasite? See oleks ma arvan ülimalt vajalik tegu.
Meie külatolast aadufänni puhul on perearst ilmselt juba käed jõuetult rippu lasknud, teaduspõhine meditsiin on siinkohal võimetu :))
Tegelikult ma olen Adolf ise ja tõesti ma tõusin üles..tulge seda imet kõik Metsaküla endise koolimaja juurde tunnistama..
Kuna mul on mure Matsalu rahva vaimse tervise ja hanede ja pärast
Mina olen Rohelise Ilmarahwa Kaitsepühak
Onu sa oled päris pöörane juba.
Kui aus olla siis ma pole kindel, et arstid seda just praegu ei uuri. Minust jäi see pea igatahes sinna lauale – pole mul vaja seda, tehku mis tahavad.
Tublid inimesed seal Ornitoloogiaühingus! Keegi ometi hoolib loodusest!
Aga see keskkonaameti tuleks kinni panna! Igas mõttes!
Ainult loodust rüüstavaid lubasid antakse sealt järjest! Küll kaevandamise, küll lindude tapmise kohta.
Hea et kohtud õiglaselt töötavad, juba on järjest kuulda keskkonnaameti loodust laastavate lubade tühistamisest!
Kliimaminister keelab hanede lendamise Eesti kohal. Käskkiri allkirjastatakse homme, kui on heaks kiidetud Tuule- ja Päikese/ministeeriumite poolt.