Miks tekivad teedele löökaugud, mis lõhuvad autosid?

Lääne Elu

info@le.ee

Foto Lemmi Kann

Sel aastal algas kevade ja talve võitlus juba veebruaris. Päeval olid sageli soojakraadid, öösel aga langes temperatuur jällegi miinuspoolele. Just selline ilm paneb igal aastal tugevalt proovile asfaltteed, mis kipuvad sellistes oludes rohkem lagunema ja autojuhte sügavate löökaukudega üllatama. TalTechi teetehnika lektor ja T-Konsult volitatud teedeinsener Ain Kendra selgitab, miks tekitavad löökaugud just kevadisel ajal autodele kahju.

Asfaltkatted on reeglina ühe- kuni kolmekihilised ning pealmiste kihtide ülesanne on kaitsta alumist osa muuhulgas ka vee eest. „Kõige rohkem näen ma auke just kahekihilistel teedel, kolmekihilistel on neid oluliselt vähem. Põhjus on selles, et ülemine kiht kulub õhukeseks ega pea enam vett. Nii jõuab vesi alumistesse kihtidesse ja jääb kinni asfaldi pooridesse. Külmudes surub vesi poorid puruks, asfalt muutub sidumata materjaliks, mis tuule või rehvi mõjul pääseb liikuma ja nii hakkab auk arenema,“ selgitab teedeinsener.

Kui ülemine või ülemised asfaldikihid on niivõrd õhukeseks kulunud, et enam vett ei pea, tuleks kohe midagi ette võtta. Vähese liiklusega teedel on abiks pindamine, suurema liiklusega teedel on vaja ülemine kiht ära freesida ja asendada või panna uus kiht vana peale. „Kuna teehoolduse raha napib, siis lastakse neil teedel sõita liiga kaua. See on nagu hambaaukudega – mida kaugemale lasta probleemidel areneda, seda hullem remont ootab hiljem ees,“ räägib Kendra.

Vead võivad tekkida juba ehitustööde käigus

See, kui palju ja kui kiiresti alumistesse kihtidesse pääsenud vesi kurja suudab teha, sõltub ka tee-ehituse kvaliteedist. „Näiteks, kui asfalteerimist tehakse viimasel hetkel, hilissügisel vastu talve, võivad tee kvaliteeti mõjutada madalamad temperatuurid. Kui asfaldisegu jahtub maha enne, kui teerull sinna peale jõuab, ei ole jahtunud kohta võimalik enam tihedaks rullida ning sinna pooridesse jõuab igal juhul vesi ja see lõhub asfaldi kiiresti,“ selgitab Kendra.

Ka ootamatu vihmasadu asfalteerimistööde ajal võib teekvaliteeti oluliselt mõjutada. „Asfaldilaoturi paigaldatav segu on umbes 150-kraadine. Vihm hakkab selle temperatuuri kiiresti alandama ja kui see langeb alla 120 kraadi, ei ole seda tegelikult võimalik enam korralikult tihendada ja tööd tuleks uuesti teha,“ ütleb Kendra.

Kuidas ajastada parandustöid?

Löökaugud tuleks parandada kohe, kui need ilmuvad, sest need võivad kahjustada autosid või veel hullem, tekitada liiklusohtlikke olukordi. „Talvisel ajal kasutatakse aukude lappimiseks spetsiaalseid segusid, mis toimivad aga ainult kevadeni. Seejärel peaks need ära koristama ja asendama suvise seguga, aga paraku ei jätku selleks alati raha, augud tekivad uuesti ja süvenevad,“ kirjeldab Kendra. Nii võivadki autod saada ootamatutest löökaukudest läbi sõites kahjustusi.

Autokahjustuse ulatus sõltub löökaugu suurusest

Swedbanki kaskokindlustusse jõuab kahjujuhtumeid, mille on tekitanud löökaugust läbi sõitmine. „Löökaugust kogemata läbi sõites võib saada kahjustada sõiduki veermik ja muud põhja all asuvad detailid, sõiduki veljed ja rehvid, samuti keredetailid,” selgitab Swedbanki kaskokindlustuse valdkonnajuht Aleksei Žemkov.

Enamasti jäävad kahjujuhtumid alla 1000 euro, kuid suuremal kiirusel või muude raskendavate asjaolude kokkulangevusel ei ole välistatud ka ulatuslikum kahju. “Kui väga kehva stsenaariumi peale mõelda, võib sõiduk löökaugu pärast kaotada ka juhitavuse ja siis võib juhtuda juba suurem õnnetus ning kahju,” räägib Aleksei Žemkov.

Kes vastutab löökaugu tekitatud kahju eest?

Löökaugu tekitatud kahju eest vastutab tee omanik, kelleks võib olla kas kohalik omavalitsus või riik. „Selleks, et teeomanikule kahjunõue esitada, on vaja juhtunu kohe fikseerida. Sündmuskohast, löökaugust ja auto kahjustustest tasub teha videosid või fotosid, sest hiljem on kahjusid juba keerulisem löökauguga seostada,“ selgitab Žemkov.

Löökaugust tekkinud autokahjustusi ei korva kohustuslik liikluskindlustus, mis on mõeldud kindlustatud auto poolt kolmandatele osapooltele tekitatud kahjude hüvitamiseks. Küll aga on sellises olukorras abi kaskokindlustusest. „Kuna teeomanikule saab kahjunõude esitada hilisemate kuludokumentide alusel, tuleb kaskokindlustuse puudumisel autoremondi eest esialgu ise tasuda ning seejärel oodata kahjunõude menetlemist ja selle rahuldamist, et saada kahjud hüvitatud. Kaskokindlustus hüvitab erinevalt liikluskindlustusest ka välise ja ettenägematu sündmuse tagajärjel sõidukile tekkinud kahjud ning selle olemasolul tuleb inimesel tasuda vaid omavastutuse osa ning sõiduki ahjud korvab kaskokindlustus,“ räägib Aleksei Žemkov. Löökaugud lõhuvad tihti autorehve või põhjustavad muud kahju, mille tagajärjel ei ole võimalik autoga enam edasi sõita. „Swedbanki kaskokindlustus sisaldab ka ööpäevaringset autoabi, millest on sellises olukorras väga palju abi,“ ütleb Žemkov.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
2 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
see
14 päeva tagasi

on kaitse kontseptsioonist lähtuvalt ennetav heidutustegevus, mis annab potensiaalsele vaenlasele märku, et siia ei ole vaja oma nina toppida, see kõik lõppeb halvasti, nii et pärast seda loginat ei korja keegi enam mutreidki kokku.

Pamp
16 päeva tagasi

Kõige suurem löökauk on ikkagi peatänav, mille läbimine tundub nagu jumalapoolne karistus. Ka Peetrike ei sõida mööda peatänavat, sest raputab soolikad seest segi.