Koolipäeva algus võib nihkuda kella üheksale

BNS

Haapsalu põhikoolis toimusid täna tunnid tavapäraselt. Foto: Malle-Liisa Raigla
Tuleva aasta sügisest võivad lapsed kooli minna tund aega hiljem. Foto: Malle-Liisa Raigla

Valitsuses küpseb plaan nihutada 2025. aastal koolides õppepäeva algust tunni võrra edasi, senise kella kaheksa asemel üheksaks – kui aga kooliperel on tungiv vajadus alustada päeva varem, jätab eelnõu otsustamise koolide hoolekogudele, kirjutab Postimees.

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Annemari Linno sõnul on kavandatavas määruses lisaks koolipäeva alguse muutmisele veel üht-teist uut, mis keskendub laste toitumisele, vaimse tervise hoidmisele, liikumise soodustamisele, turvalisusele ja muule. „Kuna aga need ettepanekud ei ole veel jõudnud huvigruppide ja kooskõlastusteni, siis on sellel teemal veel pisut vara rääkida,” lisas ta.

Määruse kavandatav kehtivuse algus on 1. juulil 2025 ja jõustamine on seotud rahvatervishoiu seaduse rakendumisega.

Kõige suurem ja olulisem kasu, mida koolilapsed hilisemast koolipäeva alustamisest saavad, on pikem uneaeg. Paljud õpilased, eriti teismelised, ei maga piisavalt. Soovituslikult peaks teismelised öösel magama 8–10 tundi. Kui aga vaadata 2021/2022 õppeaasta Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu tulemusi une osas, siis selgub, et iga kolmas 13-aastane poiss ja neljas samavanune tüdruk magab liiga vähe ja vanuse lisandudes on olukord veelgi hullem.

Unepuudusest tulenevad kahjud avalduvad pea kõigis tervisenäitajates. Liiga vähe magavate laste seas on enam levinud ülekaalulisus ja sellega seotud hormonaalsed häired, esineb ka stressi ja somaatilisi häireid ja kaebusi, näiteks pea- ja kõhuvalusid. Ka toitumine on neil lastel ebatervislikum.

Liiga lühike uneaeg mõjub halvasti kognitiivsetele funktsioonidele, halveneb mälu ja tähelepanuvõime. On leitud, et emotsioonidega toimetulek on unepuuduses noorel oluliselt keerulisem.

Tervise arengu instituudi krooniliste haiguste osakonna juhataja Merle Haviku sõnul viidi Inglismaal aastatel 2010–2014 läbi üsna julge eksperiment, kus koolipäeva algus nihutati kella kümnele.

Selle tulemused näitasid, et õpilaste õppetulemused paranesid ja oluliselt vähenes haigestumise tõttu koolist puudumine.

USAs 2010. aastal tehtud uuringus nihutati koolipäeva algust 30 minuti võrra. Tulemused näitasid, et paranes laste erksus, meeleolu, motivatsioon, koolis kohal käimine, ka olid lapsed vähem väsinud.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
32 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
lapsevanem
2 kuud tagasi

Normaalne – kõigepealt vead ennast tööle – näitad näo ara ja kimad kohe koju lapse järgi! 😉
Kas selleks peab elektriauto ostma? Bensiin ju puhas co2 jälle… :S Jah…. ilmselt peab siis kontoriametnik oma tööaja ümber seadma!!!!!!!! Poemüüja seda ei saa! Ministeeriumites on ilmselt kõige väiksema iq-ga inimesed? Ja kõige suurema palgaga! Hmmm… blondiinid sinna valitud? 😉

Haapsalu elanik
2 kuud tagasi

Ja tööpäev hakkab ka kella üheksast ?
Muidu kuidas siis lapse kooli viia,kõik ei ela kooli kõrval.
Nii et väga loll mõtte suhu tagasi

Jaan
2 kuud tagasi

Järjekordne libaprobleem, koolidel on ka täna õigus koolipäeva algust hilisemaks nihutada. Hilisem koolipäeva lõpp teeb keerulisemaks osalemise ringides, muusika ja spordikoolis. Kui tahta koolipäeva pikkust vähendada, tuleks vähendada õppeaineid.

Kas
2 kuud tagasi

tahate koolid õhtukoolideks muuta?

Lääne Elu
2 kuud tagasi

Mida hiljem kooli, seda hiljem koju, tiinekad võiks lihtsalt õigel ajal magama minna mitte vahtida nutiseadme taga poole hommikuni.

Matsalu kalur
2 kuud tagasi

Viina ja õlut võiks müüia ikka ööpäew läbi..

Pook
2 kuud tagasi
Reply to  Matsalu kalur

Toetan algatust!

Kui nii, siis ...
2 kuud tagasi

Mul on ettepanek, teha kõik (poed, teenindused, asutused) avatuks alates kella 9-st, ühistransport käivitada alates kella 8-st. Sest liiga lühike uneaeg mõjub halvasti kognitiivsetele funktsioonidele, halveneb mälu ja tähelepanuvõime. On leitud, et emotsioonidega toimetulek on unepuuduses oluliselt keerulisem.

Huvitav
2 kuud tagasi

Mina olen kuulnud, et ennekesköine uni on kõige parem kehale ehk siis varem magamaminek. Kui kõik õhtupoole nihutada, saab veel hiljem magama minna.

Kodanik
2 kuud tagasi

Lapsed magavad vähem ja stressis sest et istuvad hilja õhtuni nutiseadmetes! Varem polnud nutiseadmeid ja polnud probleeme unega!

Matsalu kalur
2 kuud tagasi

Kl.10 juba hakatakse lapsevanematele müüma..
Et see igati ok…

HTM koolipäeva alguse ja lõpu asekantsler
2 kuud tagasi

Peamine on see, et saaks REFORMIDA MIDAGI, sest muud midagi pole sigudikel ju teha.