Läänemaa muuseum soovib anda oma topisekogu üle loodusharidust pakkuvatele asutustele, suurima hulga topiste vastu on huvi tundnud Eesti loodusmuuseum.
„Oleme oma looduskogu ümber mõtestamas. Me ei pea vajalikuks selle laiendamist ja lihtsalt hoida kogu, mida me ei täienda ja kus puudub ka kompetents, pole mõtet,” ütles Haapsalu ja Läänemaa muuseumide juht Anton Pärn. Nii ongi muuseum pöördunud loodusharidust pakkuvate mäluasutuste poole ja uurinud, kas neil oleks soovi topiseid endale saada.
Muuseumi topisekogu, kus on kõige rohkem linnutopiseid, on Pärna sõnul omal ajal moodustunud mitmel moel. Suur osa looma-, linnu- ja kalatopistest on pärit nõukogude ajast, kui rajooni koduloomuuseumid said neid üleliiduliselt. Nüüd aga muuseum neid enam ei vaja. „Kui on vaja olnud, oleme saanud neid mujalt deponeerida või laenata,” ütles Pärn. Tema sõnul kasutati muuseumile kuuluvaid topiseid viimati siis, kui Haapsalu raekojas oli näitus ajaloolistest relvadest.