Silt: Marko Valker
Ministeeriumi keeld raha küsida külvab segadust
[caption id="attachment_470831" align="alignnone" width="1920"] Emakeeleõpetaja Monika Undo sõnul on keeruline õppekäike planeerida, kui õpetajad ei tea, mida tohib ja mida ei tohi teha. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Lapsevanema kaebusest alguse saanud õppekäikude rahastamise keeld ministeeriumilt on Läänemaa kooli- ja kultuuritöötajate hinnangul toonud kasu asemel kahju ning teinud õpetajad õppekäikude planeerimisel ettevaatlikuks.
Koolide õppekäikude rahastamise teema tõusis pärast Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi lapsevanema kaebust haridus- ja teadusministeeriumile, et miks peab ta lapse ujumistundide eest lisaks maksma, kui need on ometi õppekava osa.
Selle peale teatas minis
Galerii: Haapsalu linnapea andis panuse linnade linnuvaatlusesse
[gallery ids="469821,469822,469824,469823,469825,469826,469827,469828,469829,469830,469831,469832,469833,469834,469835,469836,469837,469838,469839,469840,469841,469842,469843,469844,469845,469846,469847,469848,469849,469850,469851"]
Pühapäeva hommikul algas traditsiooniline linnade linnuvaatlus, kus tänavu võtsid osa ka mitme linna linnapead: Tallinna, Pärnu ja Tartu linnajuhtide kõrval ka Haapsalu linnapea Olavi Seisonen.
Linnade linnuvaatluse
Suur küsitlus: läänlased räägivad, millised lugejad nad on
Täna, emakeelepäeval, saab ühele poole eesti raamatu aasta. Lääne Elu küsis kaheksa läänlase käest, mida nad viimati lugesid, millise mulje loetu jättis ja kuidas nad end lugejana iseloomustaksid.
Jaanus Kõuts, Haapsalu lasteraamatukogu juhataja
Loen Lauri Sommeri „Sugupuud”. See raamat on nii läbi tunnetatud, et ma ei taha seda kiiresti lugeda. Loen jupihaaval rahulikult ja naudin. Sommer kirjutab neist, kes teda on mõjutanud, kellega ta on koos kasvanud, kes on mingis mõttes tema õpetajad või eelkäijad. Loodan, et seda raamatut jätkub veel kauaks. Kolmveerand sellest, mida üleüldse loen, on ilukirjandus. Loen samas nüüd ka „Paavstide kroonikat”.
Lugemine on igapäevane tegevus. Kui arv
Aasta lind on piiritaja
[caption id="attachment_461869" align="alignnone" width="1280"]
Maast leitud piiritaja. Foto Madis Veskimeister/Vikipeedia[/caption]
Eesti ornitoloogiaühing on tuleva aasta linnuks kuulutanud piiritaja. „Piiritaja on aasta linnuks väga õnnestunud valik,” ütles loodusmees Marko Valker. Tema sõnul leidub piiritajaid peaaegu kõigis asulates
Maast leitud piiritaja. Foto Madis Veskimeister/Vikipeedia[/caption]
Eesti ornitoloogiaühing on tuleva aasta linnuks kuulutanud piiritaja. „Piiritaja on aasta linnuks väga õnnestunud valik,” ütles loodusmees Marko Valker. Tema sõnul leidub piiritajaid peaaegu kõigis asulatesMarko Valker: loodushariduses on vaja elutervet konkurentsi
[caption id="attachment_459737" align="alignnone" width="1920"]
Nõva koolimajas asuvas klassis on Marko Valkeril õppevahenditena kasutada muu hulgas loomatopised. Foto: Juhan Hepner[/caption]
Nõva looduskooli juht Marko Valker nendib, et muudatused loodushariduse rahastamises piiravad looduskoolide võimalusi konkurentsi kaudu kasvada. Nõva looduskooli püsima jäämise suhtes on ta siiski optimistlik.
Möödunud sügisel lõpetas mittetulundusühing Saunja Koolitus suuresti kulu kokkuhoiuks loodushariduse andmise Silm
Nõva koolimajas asuvas klassis on Marko Valkeril õppevahenditena kasutada muu hulgas loomatopised. Foto: Juhan Hepner[/caption]
Nõva looduskooli juht Marko Valker nendib, et muudatused loodushariduse rahastamises piiravad looduskoolide võimalusi konkurentsi kaudu kasvada. Nõva looduskooli püsima jäämise suhtes on ta siiski optimistlik.
Möödunud sügisel lõpetas mittetulundusühing Saunja Koolitus suuresti kulu kokkuhoiuks loodushariduse andmise SilmSabatihased ja siidisabad on liikvel
[caption id="attachment_459532" align="alignnone" width="1920"]
Siidisabad. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption]
Sel sügisel on sabatihastel suur ränne. „Usun, et inimesed, kes linnas elavad ja linde tunnevad, on tähele pannud, et neid liigub palju,” ütles loodusemees Marko Valker. Valkeri sõnul on sabatihaste ränne aastati väga kõikuv – on suure arvukusega rändeaastad, tänavune aasta on üks nende seast.
Teine linnuliik, mida ka li
Siidisabad. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption]
Sel sügisel on sabatihastel suur ränne. „Usun, et inimesed, kes linnas elavad ja linde tunnevad, on tähele pannud, et neid liigub palju,” ütles loodusemees Marko Valker. Valkeri sõnul on sabatihaste ränne aastati väga kõikuv – on suure arvukusega rändeaastad, tänavune aasta on üks nende seast.
Teine linnuliik, mida ka liPõõsaspeal nähti suurt merirüdiparve
[caption id="attachment_459474" align="alignnone" width="1920"]
Merirüdi. Foto Marko Valker[/caption]
Läinud nädala kolmapäeval märkasid linnuvaatlejad Põõsaspeal läbi rändamas 83 linnust koosnevat merirüdiparve, mis on loodusmees Marko Valkeri sõnul selle liigi puhul ebatavaliselt suur. „Tavaliselt rändavad nad paari-kolme kaupa ja kümme ei oleks ka üllatus,” ütles Valker. 83 isendist koosnev parv on üks suuremaid, mis Eestis l
Merirüdi. Foto Marko Valker[/caption]
Läinud nädala kolmapäeval märkasid linnuvaatlejad Põõsaspeal läbi rändamas 83 linnust koosnevat merirüdiparve, mis on loodusmees Marko Valkeri sõnul selle liigi puhul ebatavaliselt suur. „Tavaliselt rändavad nad paari-kolme kaupa ja kümme ei oleks ka üllatus,” ütles Valker. 83 isendist koosnev parv on üks suuremaid, mis Eestis lMuinastulede ööl süttivad lõkked
[caption id="attachment_409225" align="alignnone" width="1920"]
Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Augusti viimase laupäeva päikeseloojangul süüdatakse randadel traditsiooniliselt märgutuled, nii ka sel aastal.
Teisipäeva pärastlõunaks oli muinastulede öö veebiküljel märgitud Läänemaal vaid üksikud lõkkekohad, kuid tegelikult on nii oma seltskonnale mõeldud kui ka avalikke lõkkekohti rohkem.
Muinastulede öö tähistamine algab Läänemaal juba reede õhtul, kui Palivere Kuliste aasal annab kontserdi Siiri Sisask ja Vormsi Hosby sadamakohas esineb tšellist Silvia Ilves kontserdiga „Ürgsuse vägi tšellohelides”. Kui Palivere kontsert on tasuta, siis Hosbys tuleb lunastada pilet.
Õigel muinastulede ööl, laupäeval, on Läänemaa eri paigus tulesüütamine koos tantsu või kontserdiga.
Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Augusti viimase laupäeva päikeseloojangul süüdatakse randadel traditsiooniliselt märgutuled, nii ka sel aastal.
Teisipäeva pärastlõunaks oli muinastulede öö veebiküljel märgitud Läänemaal vaid üksikud lõkkekohad, kuid tegelikult on nii oma seltskonnale mõeldud kui ka avalikke lõkkekohti rohkem.
Muinastulede öö tähistamine algab Läänemaal juba reede õhtul, kui Palivere Kuliste aasal annab kontserdi Siiri Sisask ja Vormsi Hosby sadamakohas esineb tšellist Silvia Ilves kontserdiga „Ürgsuse vägi tšellohelides”. Kui Palivere kontsert on tasuta, siis Hosbys tuleb lunastada pilet.
Õigel muinastulede ööl, laupäeval, on Läänemaa eri paigus tulesüütamine koos tantsu või kontserdiga.
Haapsalus võib näha tutkaste pulmamängu
[caption id="attachment_448510" align="alignnone" width="1080"]
Tutka isaslind 10. mail Haapsalus Väikese viigi ääres. Foto: Õie Bugiene[/caption]
Haapsallane Õie Bugiene kohtas laupäeval Väikese viigi ääres Eestis haruldast tutkast ja sai ta kümne meetri kauguselt ka pildile.
Tutkad on Eestis looduskaitse all (esimene kategooria) ja neid pesitseb meil ainult 10-15 paari. „Haapsalus on see õnn, et näeme neid läbirändel,” ütles bioloog Marko Valker.
Kui tähelepanelik olla, võib Viigi ääres praegu sattuda nägema ka isaslindude turniire, kus uhked valged, mustad, kirjud või ruuged sulgkraed aetakse puhevile ja pulmamängu osana võideldakse omavahel. Emaslindude välimus on tagasihoidlikum.
Haapsalus maikuus läbirändel olevad tutkad suunduvad pesitsema Venemaa ja Soome tundratesse.
1980. aastatel t
Tutka isaslind 10. mail Haapsalus Väikese viigi ääres. Foto: Õie Bugiene[/caption]
Haapsallane Õie Bugiene kohtas laupäeval Väikese viigi ääres Eestis haruldast tutkast ja sai ta kümne meetri kauguselt ka pildile.
Tutkad on Eestis looduskaitse all (esimene kategooria) ja neid pesitseb meil ainult 10-15 paari. „Haapsalus on see õnn, et näeme neid läbirändel,” ütles bioloog Marko Valker.
Kui tähelepanelik olla, võib Viigi ääres praegu sattuda nägema ka isaslindude turniire, kus uhked valged, mustad, kirjud või ruuged sulgkraed aetakse puhevile ja pulmamängu osana võideldakse omavahel. Emaslindude välimus on tagasihoidlikum.
Haapsalus maikuus läbirändel olevad tutkad suunduvad pesitsema Venemaa ja Soome tundratesse.
1980. aastatel tRannaniidul uitas ilves
[caption id="attachment_444840" align="alignnone" width="720"]
Ilves. Foto: Marko Valker[/caption]
Bioloog Marko Valker kohtas päise päeva ajal rannakarjamaal ilvest.
„See oli tore kohtumine. Ilves on ettevaatlik loom,” sõnas Valker. „Päris nii lähedalt ja nii kaua ei olegi teda varem näinud.”
Noarootsi kandis 8. märtsil linde vaadelnud Valkeri tähelepanu äratas kiivitajate käratsemine. „Tekkis kahtlus, et peale lindu
Ilves. Foto: Marko Valker[/caption]
Bioloog Marko Valker kohtas päise päeva ajal rannakarjamaal ilvest.
„See oli tore kohtumine. Ilves on ettevaatlik loom,” sõnas Valker. „Päris nii lähedalt ja nii kaua ei olegi teda varem näinud.”
Noarootsi kandis 8. märtsil linde vaadelnud Valkeri tähelepanu äratas kiivitajate käratsemine. „Tekkis kahtlus, et peale lindu










