Haapsalu pitsikeskuses näitavad käsitööseltsi liikmed kootud sõrmkindaid – neid on eesti rahvuslikes mustrites ja üks paar isegi Norra Gudbrandsdaleni maakonna moe järgi.
Veebruari algul tähistas käsitööselts kümne aasta möödumist pitsikeskuse avamisest praeguses asupaigas. Sõrmkindanäitus päris sünnipäevanäitusena mõeldud ei olnud, pigem osana seltsi tavast panna oma töid kahel näitusel aastas linnarahvale vaatamiseks välja.
Sõrmkindanäitusel on seltsi 29 liikme kootud 67 kindapaari ja veel mõned, juba ajaloolised pitskindad.
Kudumishuvilisi ühendav Kudujate Koopiaklubi kutsub sel aastal Eesti sünnipäeval kandma ehtsaid eesti kindaid. Eesti mustrid on kootud ka paljudesse pitsikeskuses välja pandud sõrmikutesse, millest mõned on natuke traditsioonilisemad kui teised. Sõrmikud on mõnel pool Eestis ka rahvariiete komplekti osa olnud. Sagedamini on neid kandnud naised.
Näitusel on näha ka moodsamaid kindaid ja, nagu pitsikeskusest oodata, on mõne kindapaari kaunistamiseks kasutatud Haapsalu salli mustreid ja motiive.
Haapsalu käsitööseltsi liikme Merle Saulepi sõnul polnud käsitööseltsi liikmed algul kindlad, et tahavad sõrmikunäitust teha, aga kavva see võeti. Mõne aja eest näitas käsitööõpetaja Siiri Reiman oma koolitusel veel spetsiifilisi sõrmikukudumise nõkse juurde. „Aga kõik kindad pole sugugi selle näituse jaoks kootud, mõned neist on isegi paar-kolm aastat vanad,“ ütles Saulep.
