13.1 C
Haapsalu
Neljapäev, 6. oktoober 2022
Avakülg Tags Helin Põldve

Silt: Helin Põldve

Pitsikeskus näitab Helin Põldve kootud sonette

[caption id="attachment_371919" align="alignnone" width="2000"] Nõiakirjas rätik on viimane, kus Helin Põldve kasutas ainult villaseid narmaid, edaspidi on neis alati ka siidmohääri. Foto: Andra Kirna[/caption] Teisipäeval avati Haapsalu pitsikeskuses Helin Põldve originaalloomingu näitus „Kootud sonetid”. Näitusel on vaadata Põldve viimase viie aasta töö. Mõnda eksponeeritud rätikut nägid küll huvilised ka viimasel näitusel kolme aasta eest. Praegune on käsitöömeistri loomingu neljas väljapanek. Seekord saab imetleda kuutteist suurt rätti, lisaks mõnda salli ja kraed. Helin Põldve on üles kasvanud Arsi [Eesti NSV Kunstifondi Tallinna Kombinaat Ars – toim.] tikkija lapselapsena, seega kõrgtasemel käsitöö sees juba lapsest saati. Oma sõnul on ta käsitööd teinud üle neljakümne aasta. „Varem tikkisin Lihula suuri tekke ja rahvarõivaid,” meenutas ta.

Helin Põldve uhkest hobist sündis näitus

[caption id="attachment_294358" align="alignnone" width="2000"] Suurt rätti peaks just nii kandma, siis pääseb muster esile, näitab Helin Põldve. Lehte Ilves[/caption]

Kui Helin Põldve oma päevatöö Läänemaa keskraamatukogu lugemissaalis lõpetab, ootab teda kodus pitsiline hobi. Ta nuputab Haapsalu salli uusi mustreid ja kibeleb siis mustrit rätikuks kuduma.

Teisipäevast, 10. veebruarist on Ridala raamatukogu kitsukeses näitusetoas näha tema kolme viimase aasta näputöö: pitsrätikud ja -sallid, üks pitsiline tuunika, pitsilised pildid, tikandid.

Rätid on tal tavatult suured, isegi 180×180 cm. Rätid on värvilised, pikkade narmaste ja kange karakteriga nagu Põldve isegi.

„Rätik peab olema suur, et lööks suu lahti,” ütleb Põldve. Tema meelest peaksid ka klassikalised Haapsalu rätikud-sallid olema pisut suuremad, sest tänapäeva inimesed on kopsakamad kui vanasti.