Praegu on aeg, mil küttekolded saavad kõige rohkem koormust. Ehkki sooja tuppa toomine võib esmapilgul tunduda lihtne, on ohutu kütmine enamat kui vaid halu pliidi alla viskamine ja tiku tõmbamine.
Esimene samm ahju kütmisel on eelmise küttekorra tuha välja viimine. Kindlasti ei tohi kuuma tuhka panna plast- või pappkasti. Piisab vaid ühest hõõguvast söest ja õnnetus ei olegi kaugel. Tuhk peaks olema kindlasti jahtunud ja siis võib selle panna näiteks koduaia kompostihunnikusse või olmejäätmete konteinerisse.
Ahjusuu ees ei tohi olla põlevmaterjale. Ehkki stiilne vaip võib sobida sinu kodu interjööriga, peaks ahju ees põrandal olema siiski mittepõlevast materjalist kate, nagu näiteks plekk, kivi või klaas. Samamoodi ei tohi ahju ette kuhjata mitme päeva küttevaru. See võib kiirelt süttida, kui ahjust põlev säde sinna satub.
Kütmiseks kasuta ainult korralikke puuhalge. Puud võib tuua päev enne ahjupanekut tuppa sooja, et need oleksid piisavalt kuivad. Niiske või töödeldud puit tekitab korstnasse pigi ja võib olla ka tuleohtlik.
Tasub meeles pidada, et kõik mis vähegi põleb, ei ole mõeldud ahju viskamiseks. Liimpuitdetailid, kartong, paber, plast, saepuruplaadid jms sinna ei sobi. Teisisõnu öeldes ei tohi sinu kodu küttekolle muutuda prügimäeks.
Levinud on eksiarvamus, et kui siibrit täiesti lahti ei tee, saab rohkem sooja. G4Si erakliendiüksuse juht Tarmo Pärjala, kes puutub igapäevaselt kokku erinevate kütmisest tekkinud probleemidega toonitab, et ahju ei tohi kütta n-ö pooliku siibriga! Kütmise ajal peab siiber olema maksimaalselt avatud asendis.
Kuid kuidas on lood selle sulgemisega? Peale kütmist tuleks siiber hoida avatuna umbes pool tundi. See on ahjule vajalik paus, mil ving saab välja minna.
Paljudele tuleb vahest üllatusena, et puud tuleks süüdata ülevalt, mitte alt. Alt süüdates ei teki järelpõlemist ja palju soojust läheb raisku. Ülevalt süütamise korral läbivad puugaasid leegi ja selle tulemusena saab tuba kiiremini soojaks ja halge kulub vähem.
Ei ole tähele pand, et leek oleks end teistpidi keeranud. Aga noh, teoreetikud……..
Leek, leegiks… protsessist tuleb aru saada. See mis põleb on puugaasi ja õhu segu ning selle täielikuks põlemiseks on vajalik kõrge temperatuur. Siin artiklis ei ole mainitud puidu kuivuse olulisust, niiske puidu kütmisel eraldub palju veeauru, mis viib alla põlemistemperatuuri ja tekitab mittetäielikku põlemist (lisaks tahma, suitsu jne.). Pealt põlemine on oluline seetõttu, et eralduks õiges koguses puugaasi, mis põleks ka suure efektiivsusega (alt põlemisel on puugaasi kogus suur ja põlemistemperatuur kambri ülaosas madalam) seega langeb energiaefektiivsus, lisaks mittetäielik põlemine ja suurem saaste.
Küta turbaga ja puid kulub vähe!
Või puubriketiga ja samuti saab tuba soojemaks.Tean oma kogemusest .
Proovitud pealt süüdates. Kütmine kestis märgatavalt kauem ning ahi rohkem sooja küll ei andnud. Pigem vähem.
Võib-olla tuleks õhu juurdevoolu mingil viisil piirata, kuid siis põleks veel kauem ning tulemus oleks sama mis alt süüdates.
Kuulge tarkpead! Eelkõige peab ikka vaatama, mis tüüpi ahi on ja kust ta õhku võtab põlemiseks. See pealt süütamine ei sobi mitte vanematele ahjudele.
Ja nii lolli soovitust et tuhka ei tohi panna pappkasti, pole küll mõtet anda, sest kes ikka ahjuküttega elab, sellele on see ju iseenesestmõistetav!
Aga noh, me liigume kahjuks sinnapoole et varsti on lusikal ka kasutusjuhend juures…
kõige paremine ja odavalt saab toa soojaks kui peksta rihma ahi kuumaks, saad ise sooja ja ka toa soojaks ning igati tervislik ja sportlik tegevus ka veel
kõik lihtne on tegelikult geniaalne ja selline energia tootmine on väga roheline, lokaalne, ei sõltu toorainest. ainult ainemolekulide hõõrdumisest piisab soojusenergia tootmiseks ja inimese tahtest. pealegi on see tegevus ka väga mänguline, saab seostada sadomasohismiga, vihateraapiaga. tulevikus võib sellest välja kasvada ka olümpiaala.
?????
Mis on põhjendus, et see ei sobi “vanematele ahjudele”?