2

Suvi läbi: kutsu enne kütteperioodi algust korstnapühkija

Lääne Elu

info@le.ee

Korstnapühkija. Foto: Urmas Lauri
Korstnapühkija. Foto: Urmas Lauri

Tuleõnnetuste vältimiseks tuleks enne kütteperioodi algust kontrollida üle majade ahjud ja korstnad. Suve lõpp on selleks parim aeg, sest sügisel on korstnapühkijatel tööd palju, järjekorrad pikad ning võimalike puuduste kõrvaldamiseks enne külmade tulekut jääb aega vähem.

Kütteperioodi alguses sagenevad igal aastal väljakutsed tahmapõlengutele ning teated suitsukahjustusi saanud elamistest. Seoses sellega paneb ERGO kindlustuse varakahjude grupi juht Erko Makienko inimestele südamele, et korstnaid kutsutaks pühkima kindlasti litsentseeritud professionaal.

“Korstnapühkija on teie küttekolde perearst, kes veendub selle tervislikus seisundis ehk tuleohutuses,” ütles Makienko.
Mitmed probleeme tekitavad olukorrad on seejuures üsna lihtsasti välditavad ka ilma korstnapühkija ettekirjutuseta. “Näiteks puudub sageli küttekeha ees kohustuslik mittepõlevast materjalist põrandakaitse. Samuti võiksid inimesed regulaarselt ise kontrollida tõmmet korstnas. Paraku ei tehta seda lihtsalt põhjusel, et ei teata, kus on korstnajala puhastusluugid,” tõi Makienko näiteid.

Vastavalt tuleohutuse seadusele peab kortermajade ja ridaelamute küttesüsteeme puhastama korra aastas kutseline korstnapühkija, kes väljastab tehtud tööde kohta akti. Eramajades võib korstnat pühkida ka ise, kuid korra viie aasta jooksul peab süsteemid siiski üle vaatama kutseline korstnapühkija.

Korstnapühkijal on kohustus leitud puudused fikseerida ning töö tellijal lasub seejärel kohustus tehtud ettekirjutustega kindla ajaperioodi jooksul tegeleda.
“Korstnapühkija ettekirjutus on viivitamatult täitmiseks, sest vaid nii võib päästa elusid. See pole kindlasti mõeldud kellegi kiusamiseks, sest korrast ära kütteseade, selle vääriti kasutamine või järelevalveta jätmine paneb suure riski alla nii vara kui inimeste tervise. Samuti ei saa sellisel juhul õnnetuse korral kindlustus kahjusid välja maksta,“ rõhutas Makienko.

Kutselise korstnapühkija akt annab majaomanikule kindluse küttesüsteemi tehnilise korrasoleku kohta. Õnnetuse korral on võimalik kindlustushüvitise saamiseks tõendada, et küttekolded olid hooldatud. Seetõttu tuleb akt kindlasti ka säilitada.

Korstnapühkijat valides tasub kontakti võtta Eesti Korstnapühkijate Koja kodulehel korsten.ee väljatoodud spetsialistidega või saab kutselise korstnapühkija kontakti päästeala infotelefonilt 1524.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
töötu
töötu

Aastasadu on osanud inimesed ise korstnaid pühkida ja oma kütteseadmete seisukorda hinnata. Kas nüüd siis äkki on rahvas rumalaks muutunud?
Pigem on tegu siiski heaoluühiskonnaga kaasneva ülereguleeritusega. Käske, keelde, kohustusi lisandub iga päevaga. Ilmselt ei ole kaugel päev, mil lambipirni vahetamiseks tuleb litsentseeritud elektrik kutsuda…

Kirk
Kirk

kütteseadmete riigi poolt kontrollimise vajadus tekkis suurenenud tulekahjude arv küttesüsteemi rikke tõttu. Järelikult ei oska inimesed hinnata enam oma küttesüsteeme.

wpDiscuz