Vallajuhid väikegümnaasiume sulgema ei kipu

Andra Kirna

andra@le.ee

Kullamaa keskkool. Foto: Urmas Lauri

Kullamaa keskkool. Foto: Urmas Lauri

Kuigi haridusminister Kristina Kallas on oma väljaütlemistes vallagümnaasiume nimetanud liiga kulukas, ei kiirusta vallajuhid neid sulgema.

Haridusminister Kristina Kallase sõnavõtust kõlama jäänud väide, et gümnaasiumid, kus õpib alla saja noore, on Eestile liiga kulukad, puudutab otseselt üht Läänemaa ja üht Lääneranna valla kooli. Nii 40 gümnasistiga Kullamaa keskkool kui ka Lihula gümnaasium, mille gümnaasiumiosas õpib 69 noort, kuuluvad ministri väljaütlemist arvestades selliste hulka, kus on vähem lapsi, kui oleks mõistlik.

Haridus- ja teadusministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna nõuniku Kadi Serbaku sõnul on riigil kavas hakata gümnaasiumihariduse üle kohalike omavalitsustega läbirääkimisi pidama.

Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
28 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
riho
2 kuud tagasi

jah

En.
2 kuud tagasi

Olen kuulnud prognoosi, et Eestit tabab peagi suur kooliõpetajate põud (nõukaaegsed lahkuvad pensionile) . Teisalt olen kuulnud vandenõuteooriat, mille kohaselt maakonnakeskuste (tulevikus) puudujäävad õpetajakohad kavatsetakse täita väikekoolide ja vallagümnaasiumite (sund)sulgemisel vabanevate õpetajatega…

Ütleme ausalt: kuhu vallandatud maakooliõpetajatel ikka minna? Ikka linna, ikka linna…

Selle valguses muutub LE tõstatatud küsimus (vallagümnaasiumid vs. algkoolid) teisejärgulisteks. Tõeline probleem on, kuidas tagada mingisugunegi õpetajate pealekasv, et neid jätkuks nii maale kui linna.

Kuulipildur Anka
2 kuud tagasi

Pätsu ajal käidi isegi Berliinis Eestimaalt koolis..
Mingi Lumeelbekeste kiun ainult

Imelik
2 kuud tagasi

Kui vallad leiavad et see on neile vajalik ja jõukohane, siis ei näe siin riigil rolli.

Mati Põdra
2 kuud tagasi
Reply to  Imelik

Lihula noor, kes leiab, et prantsuse keele oskus on tema edasise elu jaoks oluline, läheb gümnaasiumisse Kullamaale. Ja rootsi keelt õppida soovijad Noarootsi.

Need olid ainult kaks pisikest näidet sellest, mis paneb ühe või teise kooli kasuks otsustama.

Toots
2 kuud tagasi
Reply to  Mati Põdra

Kui tahad Venemaale mõisavalitsejaks minna, siis tuleb Lasnamäele vene keskkooli minna.

Imelik
2 kuud tagasi
Reply to  Mati Põdra

Arusaadav ja nii on ju ajast aega olnud. Vald ei saa gümnaasiumit pidades eeldada, et katab kõigi gümnaasiumiealiste haridusvajadused. Ikka on spetsialiseerumine.

Mati Põdra
2 kuud tagasi
Reply to  Imelik

Siiski. Kümmekond aastat tagasi polnud valikkursuste osakaal õppekavas nii suur kui seda praegu on. Küsimus on selles, kas valikkursusi saab ka tegelikult valida gümnasist ise või valib kool välja, mida selle nimetuse all õpetatakse. Kõigile ei pea kohustuslikus korras sobima rahvatants või restaureerimine, isegi riigikaitse ilmtingimata mitte.

Maali
2 kuud tagasi
Reply to  Mati Põdra

Valikkursusi saab valida ikka gümnasist ise, selleks peab valima gümnaasiumi, kus need valikkursused on õppekavas.
Enne gümnaasiumi valimist tuleb muidugi lapsevanemad nõusse saada, sest alaealistele valivad kooli lapsevanemad 🙂

Mati Põdra
2 kuud tagasi
Reply to  Maali

Sõltub. Minu kodulähedane kool oli ainult kolmeklassiline, ainus taoline kilupealinnas. Kui see läbi sai, siis oli minu kadunud esivanematel kindel soov, et jätkaksin Tallinna 21.keskkoolis, ajupotentsiaal kandis selle täiesti välja ning isegi vestluse (mitteametlikud katsed) läbisin. Aga …pisikesel Põdral olid tekkinud selleks ajaks mingid kahtlased Muusikakeskkooli sõbrad, ja ajasingi sõrad vastu. Torisesid nad seal kodus mis torisesid, aga kätt ette ei pannud.

Ei ole hetkekski kahetsenud. Vaadates praegu koduvallas toimunut – selliseks advokaadiks poleks tahtnud saada mitte iialgi.

Maali
2 kuud tagasi

Miks pannakse linnalapsi mitmekümne kilomeetrite kaugusel külas asuva põhikooli 1. klassi? Miks pannakse linnalapsi mitmekümne kilomeetrite kaugusel külas asuva põhikooli juures asuvasse lasteaeda?
Miks need lastevanemad venitavad väikeste laste lasteaiapäeva ja koolipäeva väga pikaks?
Miks on nende lastevanemate isiklikud huvid tähtsamad kui laste huvid?

Läbi aegade on pidanud õpihimulised
2 kuud tagasi

väärt hariduse järel käima kodust eemal. Nii ka tänapäeval. Iga õue peal ei saa lapsepõlve pikendamise asutust pidada. Õpilased peavad saama võimalikult hea hariduse.

En.
2 kuud tagasi

Lapsepõlve pikendamine/mittepikendamine on õrn teema. Veel 20. sajandi keskpaiku oli normaalne, et 16-aastane läks vanematekodust laia ilma ning toetas rahaga isegi oma nooremaid õdesid-vendi. Tänapäeva 16-aastastele teevad aga internet ja ‘aktivistid’ selgeks kõik vanainimeste knihvid kuid jääb tundmatuks sotsiaalne küpsus. Pole enesestmõistetav, et maakonnakeskuste noored saavad kordades mugavamalt lapsepõlve pikendada võrreldes kaugematega, kel keskhariduse omandamine muutub isegi tülikamaks kui 60-70 aastat tagasi. Kusjuures lapsepõlve pikenemine on ehk isegi hea. Tänapäeva 50-sed näevad tihti välja nagu vanaaja 35-sed. Teine variant: kasvatagem siis 9. klassi lõpetajad esmalt sotsiaalselt küpseteks. Ei mingeid ‘lumehelbekesi’, ninnunännutamist ega loodusseaduste eiramist pärast algklasse. Kuid arvan, et pikenenud… Loe rohkem »

naiivsed
2 kuud tagasi

…vaikus enne tormi.

Mati Põdra
2 kuud tagasi

Riik tahab gümnaasiumihariduse võtta enda vastutada väga lihtsal põhjusel. Gümnaasiumi õppekava koosneb väga suures osas valikkursustest. See tähendab seda, et gümnasistidele peab ka olema reaalne valikuvõimalus millegi vahel, mitte nii, et kool saab pakkuda mingeid kindlaid asju, mille õpetamiseks kohapeal õpetaja olemas. Edasi võib juba igaüks ise mõelda.

Gümnasist on või vähemalt peaks olema juba igati küps, et sõita ka kaugemal asuvasse kooli, kui selles pakutava sisu on kooskõlas tema huvidega. Ja sõidavadki.

Aga sundida juba algklasside õpilasi ärkama varahommikul ja naasma koju hilja õhtul on sigadus.

Imelik
2 kuud tagasi
Reply to  Mati Põdra

Millest sa räägid? Ikka Metsküla teema? Metsküla kooli ja Lihula kooli vahe on 18,4 km. 16 min. autosõitu, versus 19 min liinibussiga ja 650m jalutada. Teadaolevalt peab vald laste koolitee korraldama viisil, et see oleks lapsele jõukohane ja ohutu. Mis varahommik ja hilja õhtu?

Mati Põdra
2 kuud tagasi
Reply to  Imelik

Esiteks, ma ei räägi kaugeltki ainult Metsküla, isegi mitte ainult Lääneranna valla kohta. Teil on kas funktsionaalse lugemisoskuse puudujäägid või tahate lihtsalt näha seda, mida parasjagu näha tahate. Toon siis näite Varbla kohta. Laps, kes õpib sealses koolis ja tahaks näiteks huvikoolis pillimängu või kunsti õppida (ja-jaa, kujutage ette, selliseid omapäraseid täiesti leidub), saaks Lihulas tegutsevasse munitsipaalmuusikakooli pärast koolitunde ainult kahel päeval nädalas, juhul kui kümmekond minutit kuuenda tunni lõpust ära lastakse. Sõidab 14:11 bussiga Vatlamäele, ootab seal viis minutit Pärnust läbi Paadremaa tulevat bussi – ja ongi kella 15-ks Lihulas kohal. Tema koju tagasisaamise võimalused on täpselt järgmised: a)kella… Loe rohkem »

Imelik
2 kuud tagasi
Reply to  Mati Põdra

Teete teemaga seosetu resoluutse hinnangu ja teised peavad mõistatama mis kontekstis? Teie olete sel juhul viimane, kes peaks rääkima funktsionaalsusest?
Siin on juttu üldharidusest ja huviharidusel ei ole sellega siiski otsest seost. Huviharidus toimubki reeglina väljaspool kooliaega ja õpilase vabast tahtest ja ajast (üldharidus on kohustuslik).
Nõus, et inimene on tervik ja tema arenguks on mõistlik teha haridusasutustel ja omavalitsustel koostööd. Võimalike koostööpartnerite seaks nimetamine, selleks positiivset eeldust ei loo.
Huviharidus ei loo ka KOV-le otseselt mingeid seadusjärgseid kohustusi minu teada (võin ka eksida), seega puhtalt lastevanemate organiseerimise teema.

Jazov
2 kuud tagasi
Reply to  Imelik

Imelik, M. Põdra ei esitanud teile mõistatust. Millises lõimes võiks võimalike koostööpartnerite seaks nimetamisest lugeda, või kastutate labast (külajutu) demagoogia võtet, et nii võimalikku koostööpartnerit elimineerida? Nõrk.

Anekdoot
2 kuud tagasi
Reply to  Imelik

Imelik maadleb magades.

riho
2 kuud tagasi

jah

Artur.
2 kuud tagasi

Nagu näha, siis kõik kolivad aga suurlinnadesse. Tallinna uudistes räägib sellest igal õhtul, et selleks aastaks nii palju rahvaarv kasvab ja selleks aastanumbriks suureneb aga niipalju tallinna rahvaarv….
Maal pole ju tööd, siililegi selge, kui kõik kinni pannakse, postkontorid, poed, väikekoolid…..jne.

pole raske taibata...
2 kuud tagasi
Reply to  Artur.

See ongi suurem globalistide eesmärk, suretada välja (väike-)rahvused. Praegu Eestis võimu haaranud Kallase klikk just seda poliitikat meil ajabki.

Imelik
2 kuud tagasi

Mitte keegi ei saa suretada elu kohas, kus rahvas tegutseb ja kus sünnib lapsi. Järeldused tee ise.

edasi
2 kuud tagasi
Reply to  Artur.

juba iirimaale kanu kitkuma, austraaliasse farmi sõnnikut loopima, norrasse kala rookima

Rikaste juures lihttöö tegemiseks
2 kuud tagasi
Reply to  edasi

ei ole vaja kolhoosikeskuse keskkoolis omandatud keskharidust. Ametikooli haridus oleks sel juhul mõistlikum valik

Maali
2 kuud tagasi

Mõnes riigis on külad suuremad kui Eestis linnad.

tagasi
2 kuud tagasi
Reply to  edasi

Kas sina oled miljoni vaese riigi kõrgelt haritud ministeeriumi ametnik?