Silt: Ingvar Saare

[caption id="attachment_423290" align="alignnone" width="1920"] Lihula klassikalise muusika festival on toonud igal suvel Lihulasse professionaalseid muusikuid üle terve maailma. Foto: Lihula muusikapäevad[/caption] Üle kümne aasta Lihulas klassikalise muusika festivali korraldanud muusikud Miina ja Mihkel Järvi loobusid koostööst Lääneranna vallajuhtidega. Kui Lihula klassikalise muusika festivali ehk Lihula muusikapäevade korraldajad kultuurielu edendamise eest toonaselt Lääneranna vallavanemalt Ene Tähelt 2022. aasta sügisel tänukirja said, ei osanud nad aimatagi, et festival jääb viimaseks. Tähe asemel hakkas valda juhtima Ingvar Saare, kes küsis Järvidelt tagasi lõviosa suvel enne tema ametisse saamist toiminud Lihula muusikapäevadele eraldatud toetusest.

[caption id="attachment_421897" align="alignnone" width="1920"] Uuest õppeaastast on Lääneranna vallas vaid üks kool. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääneranna vallavolikogu otsusega tegutseb 1400 km² suuruses kohalikus omavalitsuses sügisest üks kool: Lääneranna gümnaasium õppekohtadega Virtsus, Kõmsil, Koongas ja Varblas. Virtsus saavad lapsed õppida neljanda, Kõmsil, Koongas ja Varblas kuuenda klassi lõpuni. Kuigi koolide hoolekogud peale Lihula liitmist ei toetanud, võttis volikogu läinud neljapäeval otsuse 11 poolt- ja viie vastuhäälega vastu.

[caption id="attachment_422825" align="alignnone" width="1216"] Vaikiv meeleavaldus: Lihulas Jaama tänaval Lääneranna vallamaja ees seisis volikogu istungi ajal kümmekond koolilauda ja tooli, sümboliseerimaks tühjaks jäänud maakoole. Foto: Kaarel Kaisel[/caption] Ilma igasuguste läbirääkimisteta saatis kohalik omavalitsus Metsküla koolijuhile lepingu, mille järgi peaks erakooli asutavad lapsevanemad eilsest maksma koolimaja eest tuhat eurot kuus. Kuigi leping peaks kehtima eilsest, ei ole sellel veel erakooli asutajate allkirja. „Kavatseme läbi rääkida, et saada õiglasemad tingimused,“ ütles Metsküla kooli direktor, MTÜ Metsküla Kool liige Pille Kaisel Lääne Elule eile. Tuhat eurot kuus tähendaks 12 000 eurot aastas, mis oleks sel õppeaastal kõik kulud ise kandma pidanud väikesele koolile praegu ja ka edaspidi väga suur summa. Rendile lisanduksid elekter jm argikulud ning kindlustusmaksed. Sel viisil ei ole Lääneranna vallas seni koheldud mitte ühtegi mittetulundusühingut.

[caption id="attachment_422692" align="alignnone" width="1216"] Vaikne protestiaktsioon Lääneranna vallamaja ees Lihulas. Kaarel Kaisel[/caption] Metsküla lapsevanemate vaikiva protesti saatel otsustas Lääneranna vallavolikogu tänasel istungil, et erakoolina võivad Metsküla lapsevanemad küll koolimaja kasutada, aga peavad selle eest maksma kohalikule omavalitsusele juba 1. aprillist renti tuhat eurot kuus (12 000 eurot aastas). Et vallamajja istungit pidama pääseda, tuli Lääneranna volinikel ka täna astuda üle koolisiltide ja kõndida mööda punast vaipa, mille Metsküla kooli eest võitlejad olid varavalges teele laotanud. Sama vaip laotati Lääneranna vallamaja ette ka mullu 24. märtsi istungiks, kus 13 kätt tõusis toetama Metsküla ja Lõpe koolide sulgemist ning Varbla, Koonga ja Virtsu koolide kärpimist. Täna oli meeleavaldus vaikiv: Lääneranna vallamaja ees seisis kümmekond tühja koolilauda ja tooli, sümboliseerimaks tühjaks jäänud maakoole. „Vaiksele neljapäevale kohaselt ilma lärmi ja inimesteta,“ ütles Metsküla lapsevanem Liisi Laos Lääne Elule. Nagu mullu eelistas ka tänavu osa volinikke tagaust. Istung ise kaikus kõlaritest tänavale. Teise punktina võtsid vallavolinikud seisukoha, et kui Metskülas hakkab tegutsema erakool, siis ilma rahata maja kasutada ei saa. „Vara kasutusse andmiseks on väga kindlad reeglid ja me ei leidnud võimalust tasuta anda,“ ütles istungil Lääneranna vallavolikogu liige, majanduskomisjoni esimees Hardi Pikkmets. „Majanduskomisjon jõudis seisukohale, et üür oleks tuhat eurot kuus, 500 eurot hoone ja 500 eurot väikevahendid. Me pidasime seda mõistlikuks, olles ümardanud kõik kulud allapoole, mitte ülespoole.“ Enne eelnõu tutvustanud Lääneranna vallavanem Ingvar Saare (Isamaa) ütles, et vallavalitsus koostas eelnõu küll nii, et hoone ja osa kinnistust antakse viieks aastaks MTÜ-le Metsküla Kool tasuta. „Aga võtame kuulda, mida vallavolikogu otsustab,“ ütles Saare. Saare viitas kasvavatele kohtukuludele, mida vald on pidanud kandma seoses kohtuasjadega, mille tõi kaasa koolivõrgu reform.

[caption id="attachment_391895" align="alignnone" width="1920"] Lääneranna vallavolikogu liige Raul Oberschneider. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääneranna vallavolikogu liikme Raul Oberschneideri järjekordne eelnõu Metsküla kool ennistada jõudis neljapäevase istungi päevakorda, kuigi lootust, et see läbi läheks, ei ole. Sama istungi päevakorras on kõikide Lääneranna valla koolide ühendamine Lääneranna kooliks. Kui Oberschneideri eelnõu läbi läheks, oleks Lääneranna vallas kaks kooli: Metsküla kool ja Lääneranna kool õppekohtadega Lihulas, Koongas, Varblas, Kõmsil ja Virtsus. Koalitsioonist lahkunud ja opositsiooni läinud Oberschneider on aasta otsa sihikindlalt võidelnud volikogus Metsküla kooli eest, esitades üha uuesti eelnõu kool ennistada. Seekordne katse on viies. Ennistamise asemel, mis tähendaks sulgemisotsuse tühistamist, asutataks seekordse eelnõu järgi Metsküla kool 1. septembrist uuesti munitsipaalkoolina. „Sai esitatud eelmise eelnõu baasil,“ ütles Oberschneider. „Sisult ja mõttelt sama, mis veebruaris, ainult ennistamise asemel on asutamine. Kui Metsküla kooli mingil põhjusel ennistada - väidetavalt - ei saa, siis asutada saab. Seda ei takista miski.“

[caption id="attachment_421184" align="alignnone" width="1920"] Lääneranna vallavanem Ingvar Saare. Foto: Urmas Lauri[/caption] Tagaselja Lihula gümnaasiumi nimekirja pandud Metsküla kooli laste vanemad ootavad juba kolmandat kuud vastust oma vaidele. „Ma ei mõista, miks nad sellega viivitavad või kui kaua. Kas õppeaasta lõpuni?!“ imestas üks vaide esitanud lapsevanematest, Cariina Pähk. Kuni lapsed on Lihula kooli nimekirjas, lähevad kasvõi nende olümpiaadivõidud Lihula kooli arvele, kuigi lapsed pole selles koolis päevagi käinud. Lapsevanemad vaidlustasid oma laste arvamise Lihula kooli nimekirja juba detsembris, vallavalitsus aga venitab vastusega, kuigi seaduse järgi pidanuks ammu vastama.

[caption id="attachment_419926" align="alignnone" width="1600"] Lihula uus koolimaja peaks mahutama 300 last. Foto: eskiis[/caption] Haridus- ja teadusministeerium ootab Lääneranna vallavalitsuse selgitusi, kuidas kavatseb kohalik omavalitsus Lihula kooli ehitamist rahastada.

[caption id="attachment_420046" align="alignnone" width="1600"] Lihula uue koolimaja eskiis.[/caption] Lääneranna vallavalitsus lootis Lihula uue koolimaja ehitamiseks saada üle kahe miljoni euro riigi toetust, aga taotlus sai eitava vastuse. „Paraku Lääneranna vallavalitsuse projekt seekord rahastust ei saanud,“ kinnitas riigi tugiteenuste keskuse pressiosakonna juhataja Madle Mereste Lääne Elule. Lääneranna vallavalitsus taotles üle kahe miljoni euro liginullenergiahoonete ehitamise meetmest, millega riik jagas kohalikele omavalitsustele laiali üle 26 miljoni euro. Raha eraldati 15 projektile, viis jäi ilma. Lääneranna vallavalitsuse projekt jäi pingereas eelviimaseks.

[caption id="attachment_419926" align="alignnone" width="1600"] Lihula uus koolimaja peaks mahutama 300 last. Foto: eskiis[/caption] Lääneranna vald kuulutas välja ehitushanke Lihula uue koolimaja ehitamiseks, hinnanguliselt läheb ehitus maksma üheksa miljonit eurot. 15. märtsini saavad ettevõtted teada anda oma soovist Lihulasse uus koolimaja ehitada. Edasi ootab kohalik omavalitsus hinnapakkumisi. Lääneranna vallavanem Ingvar Saare teatas Lääneranna vallalehes, et uue hoone ehitus algab juunis ja valmis saab Lihula koolimaja 2025. aasta teisel poolel.

[caption id="attachment_419712" align="alignnone" width="1376"] Kullamaa ja Lihula kooli gümnaasiumiastmes käib ministeeriumi hinnangul liiga vähe lapsi. Fotod: Urmas Lauri[/caption] Haridusministeerium soovitab sulgeda kõik omavalitsuste hallatavad gümnaasiumid, kus on alla saja õpilase. Läänemaal puudutab see Kullamaa keskkooli ja Lääneranna vallast Lihula gümnaasiumi. Haridus- ja teadusministeerium on teada andnud, et esmalt on neil kavas hakata pidama läbirääkimisi nende koolipidajatega, kus koolide gümnaasiumiosas käib alla 40 õpilase. Läbirääkimiste käigus on ministeeriumi eesmärk lõpetada neis koolides uute õpilaste vastuvõtt 10. klassi. Kullamaa keskkooli gümnaasiumiosas sel õppeaastal just 40 õpilast käibki.