Silt: Ingvar Saare

[caption id="attachment_312934" align="alignnone" width="1024"] Virtsu kool. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääneranna vallavolikogu koalitsioon ei ole saanud valijatelt mandaati ei sellise koolireformi jaoks, nagu nüüdseks on tehtud, ega ka sellise kultuuriasutuste reformi jaoks, nagu nüüdseks on tehtud. 2021. aasta kohaliku omavalitsuse valimised ülekaalukalt võitnud Lääneranna valimisliit saavutas sellise tulemuse muuhulgas lubadustega: „Varblasse, Koongasse ja Virtsusse kavandame multifunktsionaalsed hooned. Kõmsi, Lõpe ja Metsküla koolis jätkame alghariduse andmist.“ (allikas: valimisliidu veebilehe esileht aadressil lrvl.ee) Virtsu on Lääneranna vallas suuruselt teine ja arengupotentsiaalilt küllap esimene asula. Virtsu arengut soodustavad asukoht ja aktiivne kogukond. Kuni 2023. aastani oli Virtsus valla parim põhikool. Koolireformi käigus muudeti see neljaklassiliseks. Arvestades Virtsu arengupotentsiaali ning haridus- ja teadusministeeriumi toetust kuueklassilistele maakoolidele, on selline asjade käik mõistusevastane. Adekvaatset põhjust ei ole, miks Virtsus ei võiks olla kuueklassiline kool. Võib-olla on sellel aga ebaadekvaatne põhjus. Juba aastaid ringleb Lääneranna vallas veendumus, et Virtsu koolimaja saatus on ammu otsustatud ja sinna tuleb hooldekodu, millega olevat isiklikult seotud üks vallavolikogu mõjukas liige. Me ei tea, kas see on tõsi, võibolla tulevik näitab. Tõsi on aga see, et niimoodi Lääneranna vallas palju inimesi arvab. Kui hüpotees peab paika, siis küllap see seletab, miks tegi vallavolikogu Virtsu kooli neljaklassiliseks, kuigi see objektiivseid asjaolusid kaaludes on arusaamatu. Seletus on see, et neli klassi mahub ära ka Virtsu lasteaia majja, aga kuus klassi ei mahu. Kui Virtsu kool on neljaklassiline, saab Virtsu koolimaja ära müüa.

[caption id="attachment_435465" align="alignnone" width="1920"] Lääneranna vallavanem Ingvar Saare. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääneranna vallavanem Ingvar Saare (Isamaa) vastas eitavalt Metsküla erakooli taotlusele vabastada kool igakuisest üürist ja pikendada rendilepingut, et kooli pidajad saaksid hoonele ehitada uue tiiva, sest lapsed ei mahu varsti koolimajja ära. Metsküla erakoolis käib 34 last, esimeses klassis 12 last. Metsküla on valla suurim algkool.

[caption id="attachment_384395" align="alignnone" width="1920"] Lääneranna vallavanem Ingvar Saare. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääneranna volikogu hakkab neljapäeval taas arutama vallavalitsuse ametnike ja töötajate palgatõusu. Kavas on muuta Lääneranna vallavalitsuse ametiasutuse palgajuhendi lisas sätestatud põhipalkade ülempiire. Viimati suurendas volikogu palgaastmestikku mullu detsembris, mil muudeti alates 2019. aastal kehtinud palgamäärasid.

[caption id="attachment_431630" align="alignnone" width="1920"] Tulevase Grossi poe krunt Lihulas. Foto Urmas Lauri[/caption] Lääneranna vallavalitsus kinnitas kolmapäeval ärimees Oleg Grossile kuuluva OG Elektra Lihulasse ehitatava poe detailplaneeringu. Vallavanem Ingvar Saare ütles, et nüüd saab OG Elektra esitada ehitusprojekti ja hakata ehitusluba taotlema. „Üritame kiiresti menetleda, loa võiks saada kuu-kahe jooksul,” lausus Saare.

[caption id="attachment_431550" align="alignnone" width="1920"] Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman nimetab uuest aastast kehtima hakkavat seadust tõe ja õigluse seaduseks. Foto: Urmas Lauri[/caption] Riigikogus esmaspäeval vastu võetud seadus kohalike omavalitsuste õiglasemaks rahastamiseks toob Läänemaa omavalitsustele raha juurde. Esmaspäeval vastu võetud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga võrdsustatakse 2027. aastaks omavalitsustele pensionituludelt makstav tulumaksumäär muude tuludega. See tähendab, et vaesemad kohalikud omavalitsused ja ääremaad saavad rikkamate arvelt raha juurde. „Hiiumaale toob see järgneval kolmel aastal lisatulu umbes 0,5 miljonit, Saare maakonna omavalitsustele umbes 2,6 miljonit ja Lääne maakonna omavalitsustele 2 miljonit eurot,” ütles riigikoguliige Reili Rand (SDE) Lääne Elule.

[caption id="attachment_431211" align="alignnone" width="1920"] Hanila muuseum. Urmas Lauri[/caption] Lääneranna vallavanem Ingvar Saare tunnistas, et muinsuskaitse all oleva vana koolimaja, kus asub Hanila muuseum, kordategemine ei tundu vallavalitsusele mõistlik ning maja on kavas maha müüa. „Muuseum on seal sees, tekstiilid on küll viidud Lihulasse, sest nende hoidmine Hanilas oleks spetsialistide sõnul esemeid kahjustanud. Hanilasse meil elu eestvedajat tekkinud ei ole ning niisama me selle maja hoidmist mõistlikuks ei pea,” rääkis Saare. Ülejäänud vanavara saatuse üle otsustavad tema sõnul Lääneranna muuseumid, vald ja Hanila muuseumi selts koos. Saare ei välistanud ka võimalust, et Porsiku talust, August Tampärgi kogust alguse saanud kollektsioon võib jõuda Virtsu muuseumi hoole alla. Praegu on Hanila muuseum osa Lääneranna muuseumidest ja seda saab külastada ette registreerides. Hanila muuseumi kuulus tekstiilikogu, ka kuulsad Lihula lilltikandis vaibad on juba mõnda aega hoiul ja eksponeeritud Lihula muuseumis.

[caption id="attachment_253528" align="alignnone" width="900"] Lihula kultuurimaja. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Lääneranna vallavanem Ingvar Saare kinnitas Lääneranna kultuuri- ja noortekeskuse juhatajaks Lihula kultuurimaja kunsti- ja infojuhi Reelika Toomi.

[caption id="attachment_429343" align="alignnone" width="1920"] Lääneranna volikogu esimees Armand Reinmaa. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Lääneranna kooli ehitustööd Lihulas teeb Ehitus5ECO, kuid ehituse kulgu hakkab suunama valla osaühing Lääneranna Haldus, mida juhib volikogu esimees Armand Reinmaa. Lääneranna vallavalitsus määras 26. juunil OÜ Lääneranna Haldus juhatuse liikmeks Reinmaa. Palka hakkab haldusfirma juht saama 1300 eurot kuus. Talle kui volikogu esimehele makstakse ka volikogu tööst osavõtu ja volikogu esimehe ülesannete täitmise eest tasu 650 eurot kuus.

[caption id="attachment_428925" align="alignnone" width="900"] Omavalitsusjuhid Janno Randmaa (vasakult), Maris Jõgeva, Urmas Sukles ja Ingvar Saare.[/caption] Hiljuti vastu võetud uue maamaksuseadusega Läänemaa kohalikud omavalitsused maksumäärasid tõstma ei torma, vaid ütlevad kui ühest suust, et hakkavad seda arutama augustis. Juuni lõpus vastu võetud ja läinud nädalavahetusel välja kuulutatud seadusemuudatuse järgi võib kohalik omavalitsus järgmise aasta maamaksu määrad kehtestada senise 1. juuli asemel 1. oktoobriks. Seejuures on järgmisest aastast lubatud maksumäärad senisest poole kõrgemad: elamumaad ja maatulundusmaa õuemaa kõlvikut võis seni maksustada kuni 0,5protsendilise maksumääraga, kuid uuest aastast võib see olla kuni üks protsent. Muule maale, näiteks äri-, tootmis- ja transpordimaale võib järgmisest aastast kehtestada kaheprotsendilise maksumäära. Kas ja millised maksumuudatused Läänemaa maaomanikke ees ootavad, ei ütle ühegi omavalitsuse juht välja, vaid kõik räägivad, et hakkavad seda arutama augustis, et võimalikud maksumuudatused jõuaksid septembri volikogu istungitele.

[caption id="attachment_408028" align="alignnone" width="1600"] Lihulasse plaanitava Lääneranna kooli kavand. Foto: eskiis[/caption] Lääneranna vallavalitsus valis esmaspäeval kolme ettevõtte seast välja Ehitus5eco, kelle pakkumuse järgi maksaks Lihula uue koolimaja ehitamine ligi 12 miljonit eurot. Lääneranna vallavalitsuse liige Urmas Osila ütles Lääne Elule, et pakkumuste vahe oli väga väike ja uue koolimaja ehitamiseks tuleks kohalikul omavalitsusel laenu võtta. Kui palju, seda otsustab volikogu 13. juuni istungil. „Ehitaja on vallavalitsuse otsusega välja valitud. Selle üle on mul hea meel,“ ütles Osila. Küsimusele, kust tuleb raha, vastas Osila, et kindlasti tuleb mingeid kohustusi võtta ja volikogu peab selle kinnitama. Lääneranna vallavavalitsuse avalike suhete spetsialist Lilli Lumera ei osanud raha kohta midagi öelda, küll aga edastas, et eduka pakkumuse tegi Ehitus5eco ja pakkumuse maksumus koos käibemaksuga on 11 577 540 eurot.