1.1 C
Haapsalu
Pühapäev, 21. aprill 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Ingvar Saare

Silt: Ingvar Saare

Lääneranna vald hakkab rahvamaju ühendama

Lihula kultuurimaja, mis on Lääneranna valla suurim, ühendatakse väiksemate rahvamajade ja noortekeskustega. Foto Urmas Lauri[/caption] Lääneranna volikogu hakkab oma neljapäevasel istungil arutama valla kultuuriasutuste ühendamist. „1. jaanuarist on kavas luua uus asutus Lääneranna valla kultuurielu korraldamiseks,“ ütles istungile esitatud eelnõu kohta Lääneranna vallavanem Ingvar Saare. Eelnõu järgi alustab uus asutus – Lääneranna kultuuri- ja noortekeskus – tööd 1. jaanuaril ja liidetavad asutused Lihula kultuurimaja, Kõmsi, Varbla ja Virtsu rahvamaja, Lõpe klubi ning Lääneranna noortekeskus lõpetavad oma tegevuse 31. märtsil.

Vallajuhid väikegümnaasiume sulgema ei kipu

[caption id="attachment_415715" align="aligncenter" width="1920"] Kullamaa keskkool. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kuigi haridusminister Kristina Kallas on oma väljaütlemistes vallagümnaasiume nimetanud liiga kulukas, ei kiirusta vallajuhid neid sulgema. Haridusminister Kristina Kallase sõnavõtust kõlama jäänud väide, et gümnaasiumid, kus õpib alla saja noore, on Eestile liiga kulukad, puudutab otseselt üht Läänemaa ja üht Lääneranna valla kooli. Nii 40 gümnasistiga Kullamaa keskkool kui ka Lihula gümnaasium, mille gümnaasiumiosas õpib 69 noort, kuuluvad ministri väljaütlemist arvestades selliste hulka, kus on vähem lapsi, kui oleks mõistlik. Haridus- ja teadusministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna nõuniku Kadi Serbaku sõnul on riigil kavas hakata gümnaasiumihariduse üle kohalike omavalitsustega läbirääkimisi pidama.

Lääneranna vald ähvardab Metsküla lapsed koolimajata jätta

[caption id="attachment_413947" align="alignnone" width="1920"] Metsküla kooli lapsed. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Lääneranna vallavalitsus ähvardab lapsevanemaid, et kui nad kohtuasja ei lõpeta, ei saa nad koolimaja kasutada ka erakooli loomiseks, sest see pole avalikes huvides. Täna õhtul ootavad Metsküla kooli 1. klassi õpilast Marleen Veskimäed kodus küpsised, sest laps sai oma elu esimese tunnistuse. Juba paar päeva tagasi uuris ta vennalt, mis see tunnistus on ja vend seletas: iga aine kohta on kirjas, kuidas esimene kolmandik kooliaastast on läinud. Tüdrukule meeldivad kõik tunnid, eriti äge oli kehaline kasvatus, kui sai end lume sisse kaevata ja kelgutada. Kolm kuud pärast kooliaasta algust ähvardab Lääneranna vallavalitsus lapsed koolimajata jätta või selle kasutamise eest renti küsima hakata ning süüdistab Metsküla koolijuhti, aasta naise nominenti ja 2023. aasta saja mõjukama eestlase sekka valitud Pille Kaiselit usalduse kaotuses. Kui kool peakski avatama, ei oleks kohalik omavalitsus nõus taastama töösuhet Kaiseliga, sest teda ei saa usaldada. „Asi on täiesti kreenis,“ ütles Metsküla lapsevanem Margus Suurväli. „Mingi kitsas, oma äri- või ma ei tea mis huvidega ringkond otsustab, kuidas meie peame elama, sõidab meist üle. Neil on täiesti ükskõik.“ Suurväli märkis, et on elanud ka nõukogude ajal. „Tolleaegne okupatsioonivõim kahvatub selle terrori kõrval, mida meie oma inimesed täna ühele kogukonnale teevad,“ ütles Suurväli. „Kui kool pannakse kinni, pean oma perele leidma uue elukoha. Kindlasti ei ole see Lääneranna vallas.“ Kaks kuud tagasi andis kohtunik Janek Laidvee Lääneranna vallavalitsusele aega lapsevanematega kokkuleppele jõuda, aga kompromissist ollakse kaugemal kui kunagi varem. Sel nädalal teatas Lääneranna vallavalitsust esindav advokaat Indrek Kukk, et valida pole enam midagi: lapsevanemad unustagu kohtutee ära, siis saavad nad koolimaja edasi kasutada. Kui Metsküla lapsevanemad sellega nõus ei ole, siis jääb jutt katki ja kompromissi ei tule. Vald pole nõus arutama ühtegi teist võimalust. Lootus vallavalitsusega kokkuleppele jõuda kahaneb iga edasi-tagasi põrgatatud meiliga. „Tekkinud on ummikseis,“ ütles Metsküla kooli hoolekogu liige Püü Polma Lääne Elule. „Oleme meile edasi-tagasi põrgatanud, aga edasi ei ole jõudnud.“ Kohtuniku määratud viimane tähtaeg on 7. detsember.

Reinmaa: selgitasime presidendile, et kooli ei ole võimalik säilitada

[caption id="attachment_414179" align="alignnone" width="1920"] Lääneranna vallavanem Ingvar Saare ja volikogu esimees Armand Reinmaa president Alar Karise juures. Foto: presidendi kantselei[/caption] Teisipäeval president Alar Karisega kohtunud Lääneranna vallavanem Ingvar Saare (Isamaa) ja vallavolikogu esimees, advokaat Armand Reinmaa Metsküla kooli taasavada ei kavatse. „Selgitasime presidendile, et kooli ei ole võimalik säilitada endisel kujul, sest see on registrist kustutatud. Arutasime koduõppe võimalusi,“ ütles Reinmaa Lääne Elule. Reinmaa ütles, et peab silmas olukorda, kus Metsküla lapsed on mõne teise Lääneranna valla kooli nimekirjas ja vanemad teevad koolile avalduse, milles paluvad lapse arvata koduõppele.

Metsküla lapsed presidendile: kas sa saad meie kooli päästa?

[gallery ids="413940,413941,413942,413943,413947,413949,413950,413951,413952,413953,413954,413955,413956,414006,414007,413960,413961,413962,413963,413964,413965,413966,413967,413968,413969,413971,413972,413973,413974,413975,413976,413977,413978,413979,413981,413982,413983,413984,413985,413986,413987,413988,413989,413990,413991,413992,413993,413994,413995,413996,413997,413998,413999,414000,414001"]   Pärast kohtumist Metsküla kooli laste, vanemate ja õpetajatega ütles president Alar Karis, et Metsküla juhtum heidab halba valgust Lääneranna valla kõigile koolidele. „Ka Lihula gümnaasiumile, mille hingekirja Metsküla lapsed vallavõimu poolt pandi. Kompromiss tuleb leida,“ sõnas Karis. Võimalike variantidena nimetas Karis munitsipaal- või erakooli või Lihula gümnaasiumi õppekohta. Viimasel puhul jätkuks koolitöö Metskülas, aga Lihula gümnaasiumi osana. Homseks on president kutsunud Kadriorgu vaibale Lääneranna vallavanema Ingvar Saare (Isamaa) ja Lääneranna vallavolikogu esimehe, vandeadvokaat Armand Reinmaa. Kuigi Lääneranna vallajuhid on korduvalt kinnitanud, et Metsküla kooli pole olemas, leidis president Karis nähtamatu kooli siiski üles.

Metsküla lapsevanemad: vald suhtleb meiega vaid läbi paragrahvide, määruste ja ähvarduste

[caption id="attachment_364465" align="alignnone" width="2000"] Metsküküla algkool. Foto: Urmas Lauri[/caption] Metsküla kooli lapsed kanti kohe pärast vallavalitsuse otsust vanemate teadmata kiirkorras Lääneranna valla kõige suurema kooli nimekirja. Metsküla lapsevanematel ei jäänud neljapäeva õhtul muud üle kui pead vangutada või perekonnaseaduse järele haarata, sest selleks ajaks, kui nad vallavalitsuse teate kätte said, oli nende laps vanemate teadmata kantud Lihula gümnaasiumi nimekirja. „Minu teada ei ole kohus piiranud minu õigust ise emana oma laste hariduse üle otsustada,“ ütles Metsküla lapsevanem Cariina Pähk. Lääneranna vallavalitsuse otsusega määrati Lihula kooli 17 Metsküla kooli last. Vanemate sõnul lapsed sundkorras määratud koolis käima ei hakka ja koolitöö Metskülas jätkub nagu seni: lapsed käivad koolis, õpetajad õpetavad ja lapsevanemad ootavad kohtust õigust. Esialgse õiguskaitse taotlus on ringkonnakohtusse antud ja halduskohtus on menetlus pooleli. „Mina olen valinud oma lastele kooli. See on Metsküla kool ja lapsed käivad Metskülas,“ ütles Pähk Lääne Elule neljapäeval. Metsküla koolijuht Pille Kaisel kinnitas matemaatikatunni andmise kõrvalt, et koolitöö Metskülas läheb edasi. „Huvitav on see, et nemad ametnikena teavad lapsevanemaist paremini, mis on laste huvides,“ ütles Metsküla kooli lapsevanem, filmitegija Katri Rannastu. Jõupositsioonilt tegutsemine ja oma valla rahva soovidega mittearvestamine on Rannastu sõnul saanud Läänerannas pigem reegliks kui erandiks. „Vald suhtleb meiega vaid läbi paragrahvide, määruste ja ähvarduste,“ märkis Rannastu.

Lihula mõisa viinaaida ehitus läheb lahti

[caption id="attachment_354635" align="alignnone" width="1920"] Lihula viinaait- Foto: Kaire Reiljan[/caption] Lääneranna vallavanem Ingvar Saare ütles, et lepingud on allkirjastatud, esimene ehituskoosolek peetakse reedel ja tulevast nädalast läheb muinsuskaitsealuse Lihula mõisa viinaaida renoveerimine lahti. „Esialgu küll lammutamine ja utiliseerimine,“ ütles Saare. „Eterniitkatus võetakse maha ja muud sellised asjad.“

Hundid murdsid Oidremal 20 lammast

[caption id="attachment_317568" align="alignnone" width="2000"] Hunt. Foto Valeri Štšerbatõh[/caption] Oidremal on hundiprobleem läinud nii suureks, et Lääneranna vallavanem pöördus enne hundilubade väljaandmist keskkonnaameti poole, et lube väljastades arvestataks ka selle murega. Huntide nägemine on Oidremal ja selle ümbruses üsna tavapärane. „Hunti nähakse lapsi lasteaeda viies, neid videoid, kus hunte nähakse, on palju,” ütles Oidrema ettevõtja ja Lõpe jahiseltsi juht Hardi Pikkmets. See probleem on Pikkmetsa sõnul kestnud kolm-neli aastat.