Euroopa Keskpanga nõukogu tõstis eile keskpanga intressimäärasid ootuspäraselt 0,25% võrra, sest hinnatõus euroalal on endiselt kiire ja väljavaade on, et see aeglustub vaid üsna järkjärguliselt.
Üldistatuna võib öelda, et euroala hinnatõusu aeglustumine juunikuuks 5,5%ni on olnud üsna hästi kooskõlas Euroopa Keskpanga viimase prognoosiga. Samas on värskemad majanduse käekäiku puudutavad uudised olnud Euroopas pigem oodatust kehvemad ning ka majanduse lähiaja väljavaade tundub pessimistlikum kui veel mõni kuu tagasi. Sellele viitab muu hulgas selle nädala uudis taaskord langenud ostujuhtide indeksitest, mida peetakse headeks indikaatoriteks majanduse lähiaja käekäigu kohta.
Jätkuvalt tempoka hinnatõusu põhjustest rääkides ei saa enam viidata kõrgetele energiahindadele või muudele euroala jaoks nii öelda välistele teguritele. Kallinevad erinevate teenuste ja kaupade hinnad ning selle taga on ettevõtjate jaoks sisendhindade tõus, suhteliselt kiire palgakulude kasv, kuid ka kuni viimase ajani veel väga korralikud kasumimarginaalid. Kestev hoogne toiduhindade hinnatõus raugeb suure tõenäosusega aasta teises pooles, kuivõrd mitmete toidutoormete hinnad on maailmaturul juba odavnenud. Riskid siin on aga seotud põllumajanduse jaoks keeruliste ilmaoludega sel aastal, samuti Venemaa otsusega mitte täita Ukrainaga sõlmitud viljalepet. See võib tähendada, et toiduainete hinnatõus püsib kiire veel kauem.
Euroopa Keskpanga senised intressiotsused on selgelt mõju avaldamas – kerkinud on nii pangalaenude kui ka hoiuste intressimäärad, vähenenud on uute laenude maht ning ilmselt on kõrgemad intressimäärad juba üldiselt vähendanud nõudlust majanduses. Väljapoole euroala oma kaupu ja teenuseid müüvate eksportivate ettevõtjate jaoks on halvaks uudiseks olnud Hiina majanduse vaevaline taastumine pärast pandeemiakriisi ning euro valuutakursi ligi 10%line kallinemine USA dollari suhtes võrreldes sügisese madalpunktiga.
Küll saab aga rääkida endiselt tugevast tööturust, millele viitab rekordiliselt madal tööpuudus euroalal käsikäes suhteliselt hoogsa palgatõusuga. Sama näeme ka Eestis, kus majandus tervikuna ei ole veel tagasi kasvule pöördunud, kuid inimeste sissetulekud kasvavad juba hindadest kiiremini.
Tavaliselt toob üldiselt nõrk majanduse olukord endaga kaasa pigem aeglasema hinnatõusu. Väiksem nõudlus erinevate kaupade ja teenuste järele tähendab ka vähem võimalusi hindade kergitamiseks. Üks võtmeküsimus nüüd seega ongi, kas juba järsult tõusnud intressimäärad käsikäes nõrgapoolse majandusväljavaatega on piisavad selleks, et hinnatõus euroalal aeglustuks mõistliku aja jooksul 2%ni, mis on Euroopa Keskpanga inflatsioonieesmärk.
Keskpanga peamine siht on mõistagi hinnatõusu kontrolli alla saamine. Kiire hinnatõusuga kaasnenud probleeme tajuvad teravalt kõik inimesed ja ettevõtted. Me keegi ei taha näha sellist ostujõu vähenemist, nagu Eesti inimesed kogesid möödunud aastal. Samuti on õnneks juba normaliseerumas olukord ettevõtjate jaoks, kel veel hiljuti oli tõsiseid raskusi enda tegevuse planeerimisega tarneraskuste ja tootmiskulude prognoosimatu hinnatõusu tõttu. Euroala majanduse järkjärgulise taastumise jõud sõltub ka hinnatõusu aeglustumise tempost, lisaks positiivsele tõukele, mida annab maailmamajanduse taas tugevamale kasvule pöördumine ja inimeste ostujõu paranemine euroalal.
Mida on aga oodata Euroopa Keskpangalt lähikuudel ja kui palju kõrgemale võivad veel jõuda intressimäärad? Võrreldes paari viimatise Euroopa Keskpanga nõukogu istungiga on olukord muutunud. Varasemalt oli vajadus kiire hinnatõusu pidurdamiseks jätkuvalt tõsta intressimäärasid nii selge, et seda oli võimalik juba päris kindlas toonis ka ette lubada. Praeguse intressimäärade taseme juures ei ole aga järgmised otsused enam samaväärselt ilmselged. Keskpankurite huvi ei ole kergitada intressimäärasid kõrgemale, kui on vajalik inflatsiooni kontrolli alla saamiseks. Samas ei saa me ka lubada eksimist teises suunas ja riskida pika aja jooksul kiire hinnatõusu jätkumisega. Õige tasakaalupunkti otsimine ootab Euroopa Keskpanga nõukogu ees nüüd igal järgmisel istungil. Sealhulgas järgmisel kohtumisel septembri keskpaigas, kui oleme vahepeal saanud täiendavat infot majanduse käekäigu ja hinnatõusu suundumuste kohta suvekuudel. Seni ei soovita ma aga uskuda kedagi, kes väidab teadvat, kui kõrgele intressimäärad veel tõusta võivad ja millal võime oodata intressimäärade langust. Erinevaid muutujaid, mis euroala majanduse käekäiku mõjutada võivad on selleks lihtsalt liiga palju.
