Väänasin reedel enne tööpäeva lõppu tööd tehes jala välja. Valu polnud suur ja jätkasin töötamist. Nädalavahetusega jalg ei paranenud ja esmaspäeval tundsin, et valutava jalaga tööd teha ei saa ja läksin arsti juurde. Nüüd ütleb tööandja, et ta ei usu, et jalg sai viga reedel tööd tehes, kuna arsti juurde läksin alles esmaspäeval, ja ta ei loe seda tööõnnetuseks.
Kui tööandja saab teada, et keegi töötajatest on saanud tervisekahjustuse, mis olevat saadud tööülesannet täites, peab ta korraldama uurimise, mille käigus tuleb muuhulgas välja selgitada, kas õnnetusjuhtum oli põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Selleks tuleb võtta seletused neilt, kellel on andmeid õnnetusega seonduvate asjaolude kohta. Kui töötaja teatas kohe pärast jala vigastamist sellest tööandja esindajale, kes seda oma seletuses kinnitab, on tööandjal seos töötamise ajal saadud tervisekahjustuse ja hilisema ajutise töövõimetuse vahel. Kui töötaja jättis täitmata kohustuse kohe tööandjale või tema esindajale õnnetusest või selle tekkimise ohust teatada, pole tööandjal võimalust võtta seletusi kelleltki teiselt kui väidetavalt kannatanult – nii on tööandjal keeruline veenduda, et õnnetus juhtus reedel tööülesandeid täites.
Jala väänamisest, mis esmapilgul töö jätkamist ei sega, ei pea teavitama ettevõtte juhti, vaid isikut, kes töötaja igapäevast tööd korraldab, näiteks meister, vahetusevanem vms. Enamasti on tööandjale kinnituseks ka kannatanu kaastöötajalt saadud teave, milles ta kinnitab kannatanu juttu tööl jala väänamise kohta. Seda just olukordades, kus õnnetus ei juhtu ettevõtte ruumides, vaid näiteks kui kaks töötajat on saadetud tegema teehooldust. Seega on oluline, et tööülesandeid täites saadud tervisekahjustusest teatatakse kohe, mitte mitme päeva pärast.
Rein Reisberg
tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant
