Riigipühal töötamise eest peab tööandja maksma töötajale kahekordset töötasu. Kas ma võin töötajaga kokku leppida, et riigipühal tehtav töö hüvitatakse vaba aja andmisega?
Riigipühal töötamise eest peab tööandja maksma töötajale kahekordset töötasu. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et riigipühal tehtav töö hüvitatakse vaba aja andmisega. Kui töötajale hüvitatakse riigipühal töötamine vaba ajaga, tehakse seda analoogselt ületunnitöö vaba aja hüvitamisega. Ehk töötaja saab riigipühal töötamise eest ühekordse töötasu ja vaba aja eest samuti ühekordse töötasu.
Seadus eeldab, et riigipühal töötamist hüvitatakse kahekordse töötasu maksmisega, mitte vaba ajaga. Üksnes kokkuleppel töötajaga võib riigipühal töötamist hüvitada vaba ajaga. Kui töötaja teeb tööd selliselt, kus tööandjal tuleb maksta töötamise eest täiendavat töötasu (näiteks töötamine riigipühal, ööajal või ületunnitöö tegemine), siis kehtib põhimõte, mille kohaselt baastasu topelt ei arvestata. See tähendab, et töötajale ei arvestata lepingus kokku lepitud töötasu topelt.
Näiteks: töötaja töötab tavapärase tööajaga (E-R 8 tundi) ja saab kuutasu 1100 eurot. Mais töötas töötaja 22 kalendaarset tööpäeva ehk 176 töötundi ja töötas ka riigipühal, 28. mail, 8 tundi. Töötaja tööpäevatasu on 50 eurot (1100 eurot ÷ 22 tööpäeva). Seega tegi töötaja riigipühal tööd 8 tundi, mis omakorda on ületunnitöö.
Võimalikud variandid
- Töötajale hüvitatakse nii riigipühal töötamine kui ka ületunnitöö rahas. Ületunnitöö eest tuleb maksta 1,5kordset töötasu ning riigipühal töötamise eest 2kordset töötasu. Antud juhul arvestatakse baastasu ainult üks kord ehk töötajale tuleb 8 tundi hüvitada 2,5kordse töötasuga (2-kordne töötasu riigipühal töötamise eest ning 0,5kordne töötasu ületunnitöö eest). Seega peab töötaja saama normtundide eest 1100 eurot, lisaks riigipühal tehtud ületundide eest 2,5kordne töötasu 125 eurot (50 × 2,5). Kokku saab töötaja antud näite puhul töötasu 1225 eurot.
- Töötajale hüvitatakse riigipühal töötamine rahas, kuid ületunnitöö hüvitatakse vaba ajaga. Tuleb arvestada, et baastasu topelt ei arvestata. Seega saab töötaja antud juhul normtundide eest 1100 eurot ja riigipühal ületunnitöö eest kahekordse tasu (kahekordne töötasu riigipühal töötamise eest, mille hulka on juba arvestatud ühekordne töötasu ületunnitöö eest) ehk 100 eurot (50 × 2). Lisaks saab töötaja 8 tunni eest vaba aega, kuid vaba aja töötasu sisaldub juba töötaja kuutasus, kuivõrd töötaja kasutab vaba aega normtundide arvelt. Kokku saab töötaja antud näite puhul töötasu 1200 eurot ja lisaks 8 tunni ulatuses vaba aega.
- Töötajale hüvitatakse riigipühal töötamine vaba ajaga, kuid ületunnitöö eest makstakse 1,5kordset töötasu. Tuleb arvestada sellega, et baastasu topelt ei arvestata. Sellisel juhul saab töötaja normtundide eest 1100 eurot ja riigipühal ületunnitöö eest 1,5kordse tasu (ühekordne töötasu riigipühal töötamise eest ning 0,5kordne töötasu ületunnitöö eest) ehk 75 eurot (50 × 1,5). Riigipühal töötamise eest töötaja enam lisatasu ei saa, kuivõrd see sisaldub juba baastasus. Riigipühal töötamise eest antakse töötajale 8 tundi vaba aega, mille tasu sisaldub juba töötaja kuutasus. Kokku saab töötaja antud näite puhul töötasu 1175 eurot ning lisaks 8 tunni ulatuses vaba aega.
- Töötajale hüvitatakse nii riigipühal töötamine kui ka ületunnitöö vaba ajaga. Tuleb arvestada, et baastasu topelt ei arvestata. Sellisel juhul tuleb töötajale normtundide eest maksta 1100 eurot ja riigipühal ületunnitöö tegemise eest ühekordne töötasu 50 eurot. Riigipühal tehtud ületunnitöö eest peab töötaja saama vaba aega 16 tundi, s.o 8 tundi riigipühal töötamise eest ja 8 tundi ületunnitöö eest. Vaba aja tasu sisaldub töötaja kuutasus. Kokku saab töötaja antud näite puhul töötasu 1150 eurot ja lisaks 16 tunni ulatuses vaba aega.
Vladimir Logatšev
tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist
