Kolleeg koondati ja nüüd tahab tööandja anda mulle lisatööd. Kas tööandja tohib suurendada minu koormust?
Töösuhte alguses lepivad töötaja ja tööandja kokku töökoormuse ja aja, millal töötaja kokkulepitud tööülesandeid täidab. Töölepingus kokku lepitud tingimusi saab muuta poolte kokkuleppel.
Töötajaga töömahu ja lisatöö osas kokkuleppimisel peab tööandja lähtuma mõistlikkuse põhimõttest, et töötaja suudaks kokkulepitud tööd tööaja piires reaalselt ära teha ja töökoormus ei kahjustaks töötaja tervist. Kui töötaja töömaht kolleegi koondamise tõttu suureneb, aga samas täidab ta ka oma igapäevaseid tööülesandeid, tähendab see, et töö tehakse ikkagi ära 8 tunni sees, kuid võibolla intensiivsemalt. Sellisel juhul tavaliselt lisatasu ei maksta, kuid pooled võivad lisatasu maksmises siiski kokku leppida.
Kui töötaja ei jõua seoses koormuse suurenemisega siiski ülesandeid kokkulepitud tööajal täita ja töömaht muutub tema jaoks ebamõistlikult koormavaks ja tervistkahjustavaks, tuleb tööandjale sellest kohe teada anda ja teha ettepanek töömahtu vähendada või töö ümber korraldada.
Teine võimalus koormuse tõusmisel on oma tavapäraste tööülesannete täitmine suuremas mahus ehk üle kokkulepitud tööaja. See tähendab ületunde ja selleks tuleb sõlmida eelnev kokkulepe. Kokku tuleb ka leppida ületunnitöö hüvitamine – kas tasulise vaba aja või 1,5kordse töötasuga iga ületunni eest. Kui pooled pole ületunnitöö tegemises kokku leppinud, pole töötaja kohustatud ületunnitööd tegema ja tööandja ei saa seda nõuda.
Kolmas võimalus on, et töötaja ja tööandja lepivad kokku, et töötaja täidab töölepingus seni näidatust erinevaid või lisaülesandeid ja sellisel juhul makstakse ka teistsugust töötasu. Hilisemate vaidluste vältimiseks on soovitav kokkulepe vormistada kirjalikult, sest tegemist on töölepingu tingimuste muudatusega. Kokkuleppes peavad kajastuma, milliseid ülesandeid töötaja täidab ja millist tasu makstakse. Lisaülesannete täitmisel on oluline kokku leppida, kas seda tehakse tavapärase tööaja sees või ületundidega ja millist tasu selle eest makstakse.
Kui töötaja ei ole täiendavate tööülesannetega nõus, ei pea ta ettepanekuga nõustuma ja tööandja ei saa teda selleks ühepoolselt kohustada. Keeldumise korral on soovituslik sellest tööandjale teada anda (nt e-kirja teel), tuues välja ka keeldumise põhjused.
Kui töötaja on seni töötanud osalise koormusega ja tööandjal tekkis nüüd vajadus suurema töökoormusega töötaja järele, tuleb tal töölepingu tingimuste muutmiseks pöörduda ettepanekuga töötaja poole. Kui töötaja keeldub, aga tööandjal on nõudlus täiskohaga töötaja järele, tuleb tööandjal leida teine osalise koormusega töötaja. Vajadus suurema töökoormusega töötaja järele ei saa olla aluseks teise osalise koormusega töötajaga töösuhte lõpetamiseks.
Kui tööandja teeb ettepaneku muuta töökoormust ja töötaja on sellega nõus, vormistatakse töölepingu lisa, mille allkirjastamisega näitavad mõlemad pooled muudatusega nõustumist. Sellisel juhul jätkub töösuhe uutel tingimustel. Kui töötaja ei ole töölepingu muudatusega nõus, on tal õigus sellest keelduda ja sellisel juhul jätkub töösuhe endistel tingimustel.
Piret Korol
tööinspektsiooni nõustamisjurist
See ju hea uudis, kui saad teise inimese töö ka juurde. Raha saabki siis rohkem. Ma oleks väga rõõmus ja õnnelik.
võib isegi sobida, aga ka elada on millestki vaja ja tasuta tööd või alatasustatud ei taha keegi teha
Töö on vaja ära teha. Kui ei sobi, kirjuta lahkumisavaldus ja hakka ise tööandjaks, kes peab kõik hädaldamised välja kannatama.