Veebruarist hakkasid kehtima mitmed olulised seadusemuudatused, mille eesmärk on lahendada korteriomandite ja -ühistutega praktikas ilmnenud probleeme.
Korteriühistutes tekkinud vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks antakse kohalikele omavalitsustele õigus luua vastav lepitusorgan. Korteriomandite loomise ja jagamise tingimused muutuvad rangemaks, hüpoteegi muutmine lihtsamaks ja odavamaks.
„Senini kehtinud korteriomandi- ja korteriühistuseadus on vahepealse ligi viie aasta jooksul püsinud muutumatuna, kuid vahepeal on tõusetunud mitmeid olulisi küsimusi, mis uute seadusemuudatustega lahenevad,“ sõnas justiitsminister Lea Danilson-Järg. Ta lisas: „Kortermajade ühistutes põrkuvad erinevate inimeste huvid ning vaidlused on kerged tekkima. Muudatused loovad omavalitsustele võimaluse tekkinud vaidlusi kohtuväliselt lahendada, mis on inimeste jaoks palju kiirem ja odavam. Mõned omavalitsused on juba omal algatusel sellist nõustamistegevust alustanud, kuid uus õiguslik raamistik võimaldab seda tööd tõhusamaks muuta. Näiteks on lepitusorgani poolt kinnitatud kokkulepe pooltele täitmiseks kohustuslik ning see on ka täitedokument. Lisaks saab omavalitsus edaspidi kohustada korteriühistut lepitusmenetluses osalema.“
Lisaks on edaspidi uute korteriomandite loomise ja jagamise eelduseks tehingu notariaalne tõestamine ning kõigi ülejäänud korteriomanike nõusolek. Seni oli olemasoleva korteri jagamiseks vajalik vaid asjassepuutuvate korteriomanike kokkulepe. Selleks, et kõiki korteriomanikke paremini kaitsta, on edaspidi vajalik sellise tehingu jaoks kõigi ülejäänud korteriomanike nõusolek, kuna korteriomandite arv mõjutab kõiki korteriomanikke puudutavaid küsimusi, näiteks häälte arvu korteriomanike üldkoosolekul või kulude jaotamist. Samuti on võimalik lihtsustatud korras kanda kinnistusraamatu kolmandas jaos olemasolevad kasutuskorra kokkulepped edaspidi kinnistusraamatu esimesse jakku eriomandi kokkuleppe osana. Seega kohalduvad edaspidi sellisele kokkuleppele eriomandi kokkulepet ja erikasutusõigusi reguleerivad sätted.
Väiksemate korteriühistute raamatupidamise nõuete ühtlustamiseks kaotatakse majandusaasta aruande esitamise nõue ja lubatakse kassapõhist raamatupidamist ka sellistele väikestele korteriühistutele, mis on valinud endale juhatuse. Seni oli lubatud majandusaasta aruannet mitte esitada vaid neil kuni kümne korteriomandiga korteriühistutel, mida korteriomanikud juhivad ja esindavad ühiselt ja kus juhatust pole valitud. Muudatus ei kohaldu korteriühistutele, mida juhib ja esindab valitseja ehk haldusfirma, sest korteriühistute majandamine on haldusfirma majandustegevuse osa.
Lisaks korteriomandit spetsiifiliselt puudutavatele küsimustele on muudatused seotud ka piiratud asjaõiguste lõpetamist puudutavate küsimustega. Näiteks saab edaspidi hüpoteegi kustutada digiallkirjaga kinnistuportaalis, samuti saab digiallkirjaga hüpoteeki üle anda või sellest loobuda. Hüpoteegipidajal ega kinnisasja omanikul pole seega edaspidi vaja hüpoteegi muutmiseks või lõpetamiseks tingimata notari teenuseid kasutada ja seega ka notari tasu maksta.
lepituskomisjoni võib pöörduda ainult ühistujuhatus,eks ole?
televisioonisaade asjad selgeks võib ka pöörduda, ning ka kuuuurija võib.
Seda on hea teada, et selline võimalus ja kohustus on.Tavaelus on praegu nii, et probleemi puhul ühistu esimees lihtsalt eirab telefoni teel tehtud pöördumist,
Ühistu üldkoosolekut ei tehta igal aastal, aastaaruande kinnitamiseks postitab juhatus postkastidesse paberkandjal mingid punktid-ole, lahke täida ristikestega kui nõus oled või avalda meelt kui pole.
On elanikke, kes elama asunud hiljem n.t, viimase 2 aasta jooksul isegi ei tea, kes on ühistu juhatuses ja mis on nende inimeste nimed ja kontaktandmed. Eakamad ei toimeta sugugi kõik internetis, et sealt otsida.
Mõelge ka ipäevad läbi keegi tüütab mingite mõtetute nii selgete küsimustega. Kes see jaksab koguaeg vastata. Selleks on oma aeg ja koht või muud vahendid nagu te mainisite, et paberkandjal.
No mis ühistu see on,kus kõik nii käest ära, et lausa päevad läbi peab küsimustega tüütama. Võiks siin kommentaariumis lausa avaldadamis ühistutega kehvasti, siis teaks elamispinna soetamisel arveatada
Ma ei maininud, et ühistul midagi viga oleks. Lihtsalt mõnda ühistusse võib sattuda elama selliseid persoone, kes ma ei tea kas igavusest või pahatahtlikusest helistavadki iga pisiasja peale, nagu näiteks, et kelle koer jookseb vabalt ringi ja kuses maja nurga peale, mida sellega ette võtta , või et kas lastevankriga peab ikka akende all kussutama või et millal soe vesi odavamaks läheb , või siis miks on ühel korteriomanikul kaks autot jne jne. Ja nii päevast päeva. Mingil asjal on piir ka siiski.
Nii ongi,omad inimesed ühistus,või siis omade omad,kõigi küsimused on juhatusel päevakorda võetud ning vastatud.Probleeme me ei tekita.Kes norida tahab,on ise süüdi ja jääb heast seltskonnast väljapoole arvestust.Milleks peaks vaja olema üldse vaidluskomisjone?Ei usu,et keegi neid moodustama hakkab,mingi formaalsus.
Ei ole meil mitte mingeid ühistuprobleeme,kõik on lahendatud,tehtud ja toimib,kui koosolek tuleb,siis kiidame.
Koosolekul võtame vastu otsuse, aga protokollist loeme midagi muud,,,aga ikka kiidame
Kus ühistus elad, soovin ka sellisesse probleemivabasse elamise soetada
Kui te probleemide eest koguseaeg ära jooksete, siis pakun, et te ei leiagi kohta, kus neid poleks teie jaoks. Just ainult teie jaoks. VÄljapääs on siiski olemas, kaugel metsa sees oma majake, siis pole kedagi eriti kiruda, või tähendab on, aga keegi ei kuule. Edu probleemidevaba elukeskkonna otsimisel!
Õige.
Kes muudkui majandada ja õiendada hankigu omale erakinnistu.
vale soovitus, ühistus peab kord olema, mida rohkem elanikud selgust ja aru nõuavad, seda paremini ja läbipaistvamalt juhatus töötab
KÜ seaduses on kirjas, etKÜ juhatus peab seisma ühistuliikmete vara heaolu eest