Lääne Elu avaldab uuesti 2022. aastal enim loetud lood. Üheks nendest on 15. jaanuaril ilmunud lugu „Vormsil kadunud mehe juhtum on üks läbi aegade keerulisemaid” ja 22. märtsil ilmunud lugu „Kolm kuud tagasi Vormsil kaduma jäänud mees on leitud”.
Eelmisel aastal kadus Läänemaal 33 inimest, neist keerulisim oli aasta lõpus Vormsil kadunud Sveni juhtum, kus pole teada, mis suunas ta lahkus.
Haapsalu politseijaoskonna otsingujuhi, piirkonnapolitseinik Kiur Klippbergi sõnul ei ole tema veerandsaja aasta pikkuse karjääri jooksul nii keerulist juhtumit varem ette tulnud. Seni on Läänemaal maastikul inimese leidmiseks kulunud kõige rohkem kolm päeva, merel on otsitud kauem – viis-kuus päeva. Kõige kiirematel juhtudel on inimene leitud paari tunniga.
Üle-eestilise statistika järgi lahendab politsei 98 protsenti kadumisteadetest kiiresti, seda tänu saadud infole ja võimalike viibimiskohtade kontrollimisele, sireenide või rakettidega tee juhatamisele või jäljekoeraga maastikul otsimisele. Need inimesed leitakse enamasti elusalt ja tervelt. Kahel protsendil juhtudest alustatatakse mastaapsema otsinguga ja igal aastal on Eestis ligi 4000 kadumisjuhtumist kümmekond sellist, kus inimest aasta jooksul ei leita.
Peamiselt on otsitavad kodust ära jooksnud teismelised, vähem eksitakse metsa. Viimaseid juhtub rohkem sügiseti seene- ja marjaajal. „Aastad on erinevad. Mõnel aastal üks otsing lõpeb ja teine algab, mõnel pole neid aga üldse,“ ütles Klippberg.
Keeruline juhtum
20. detsembrist Vormsil kadunud Sveni juhtumi teeb Klippbergi sõnul keeruliseks see, et pole teada, kuhu suunas mees liikuda võis. Kogu Sveni koduümbrus on läbi otsitud. Otsinguid on takistanud seegi, et vahetult pärast mehe kadumist sadas maha lumi ja politsei sai teate Sveni kadumisest poolteist päeva hiljem, kui lähedased mehe kadumise avastasid. Klippberg usub, et kui tuleb pikem sulaaeg, leitakse Sven ka kiiresti üles.
Mõne aasta eest oli Klippbergi sõnul Lääne-Virumaal sarnane juhtum – mees kadus talve hakul ja leiti alles suvel üsna kodu lähedalt.
Klippberg selgitas, et kui politsei aktiivselt maastikul inimest ei otsi, ei tähenda see, et politsei otsimisega ei tegeleks. Sel ajal tegelevad politseinikud info kogumisega ja kui tuleb uus vihje, algavad uuesti ka otsingud. „Otsimise lõpetame siis kui, inimene on leitud,“ ütles Klippberg. Ükski inimene pole Läänemaal seni teadmata kadunuks jäänud.
Inimese kiireks leidmiseks on vaja kadumisest politseile kiiresti teada anda. Kohe teate saamise järel alustab tööd politsei välijuht. „Hakkame otsima samal sekundil, kui teade tuleb. Ma ei tea, kust on tulnud müüt, et politsei hakkab otsima, kui inimese kadumisest on möödas 48 tundi,“ ütles Klippberg.
Kõigepealt selgitab välijuht välja, mis oli inimesel seljas, kas tal on kaasas telefon – et seda positsioneerida. Välijuht otsustab ka seda, kas on vaja välja saata kopter või droon.
Soojuskaameraga kopteril on mõtet otsinguid alustada vaid kuiva ilmaga ja siis, kui kadumisest pole palju aega möödas. Vastasel juhul soojuskaamera inimest ei näe. Sama kehtib drooni puhul. Droon on kasulik mereotsingutel. Klippberg selgitas, et rannast otsides kivide taha ei näe ja siis ongi droon suureks abiks.
Mahukamate otsingute puhul moodustatakse staap ehk otsingud saavad juhi. Sel juhul kutsutakse kokku ka vabatahtlikud ja algab maastikuotsing. Otsingujuhi otsustada on, kas maastikul otsides kasutatakse inimahelikku või koeri – jäljekoeri või õhust elava inimese lõhna otsivaid päästekoeri.
Metsast inimest otsivad vabatahtlikud peavad suutma märgata kõike, alates maas olevast kommipaberist ehk kõigest, mis metsa ei kuulu. „Silm peab olema treenitud,“ ütles Klippberg.
Otsingujuhi ülesanne on töö kaardiga ja meedia kaasamine. Klippbergi sõnul kaasatakse meedia ja avalikkus otsingutesse peaaegu alati. Seda eriti juhtudel, kui on teada, et inimene võib liikuda avalikes kohtades või teedel. „Otsingujuht hindab esialgse info põhjal, kas avalikkuse kaasamisest on abi või tuleb hoopis müra juurde,“ ütles ta.
Klippbergi sõnul oli tema otsus Sveni juhtumi puhul pressiteadet mitte välja saata. Ta põhjendas otsust sellega, et info kadumisest levis sotsiaalmeedias, mees polnud saarelt lahkunud ja saareelanikud teadsid tema kadumisest. Pressiteate politsei kolm nädalat hiljem siiski välja saatis. „See oli meedia surve,“ tunnistas Klippberg.
Ole nähtav
Klippberg tuletas meelde, et metsa minnes tuleb selga panna heledad riided, võtta kaasa laetud akuga telefon ja kui on teada, et aku on nõrk, ka akupank, samuti toitu ja vett. Kui inimene saab aru, et ei saa metsast iseseisvalt välja, tuleb lähedaste asemel helistada kõigepealt 112. Lagendikule sattudes tuleb jääda sinna ootama. Klippbergi sõnul kipuvad inimesed kopterit kuuldes peitu minema, kuid selle asemel tuleks liikuda hoopis lagendiku keskele.
Kui inimene on politseile metsa eksimisest teada andnud, kuid siiski ise metsast välja saanud, tuleb ka sellest politseile teada anda. Klippberg meenutas juhtumit, kus inimest otsiti rabast, kuid otsitav oli sel ajal juba kodus vannis.
On olnud ka olukordi, kus ema otsib oma täisealist last, kellega pole ammu suhelnud. Laps on aga enda otsimise üle üllatunud.
Politseile laekunud teateid kadunud ja eksinud inimestest
Eesti/Läänemaa
2019. aastal – 4640/47 teadet
2020. aastal – 4228/38 teadet
2021.aastal – 3736/33 teadet
Kadumisjuhtumid põhjuste järgi
~65% – kodust, lastekodust, erikoolist omavoliliselt ära jooksnud alaealised
~15% – suitsiidsete mõtetega inimesed
~5% – sihi kaotanud terviseprobleemidega inimesed
~5% – sihi kaotanud joobes inimesed
~2% – looduses eksinud seenelised, marjulised, matkajad
Kuni 1% – kuriteo ohvriks langenud inimesed
~7% – muu põhjus (sh omal soovil lahkunud inimesed, kes ei soovi lähedastega kontakti, ei vaja abi ega ole hädas)
Kolm kuud tagasi Vormsil kaduma jäänud mees on leitud
Laupäeva ennelõunal leidsid SA Kadunud otsijad Vormsi saarel Hullo lähedalt kolm kuud kadunud Sveni surnukeha.
Viimase veerandsaja aasta Läänemaa kõige keerulisema kadumisloo lahenduseni jõudmiseks tuli nii politseil kui ka vabatahtlikel ära teha suur taustatöö, sest polnud teada, mis suunas mees liikuda võis, oodata tuli lume sulamist ja läbi otsida vormsilaste kolme kuu prügi.
Kuigi laupäeval leitud säilmed kuuluvad suure tõenäosusega kadunud Svenile, politsei seda veel kinnitada ei soovi. „Ootame ekspertiisi ära,” ütles politsei pressiesindaja Indrek Hirs. Ekspertiis võib Hirsi sõnul aega võtta.
Sihtasutuse Kadunud juht Aare Rüütel ütles, et nii tema kui ka Sveni lähedased on veendunud, et tegemist on Sveniga. Seda saab Rüütli sõnul järeldada leitud säilmete riiete järgi. Samuti pole teada, et Vormsis oleks veel keegi viimase poole aasta jooksul kadunuks jäänud.
Leiti padrikust
Viimati ööl vastu 20. detsembrit Hullo külas nähtud mehe säilmed leiti Hullost lääne pool asuvast metsast, 400 meetri kaugusel sõiduteest. Rüütli sõnul ei olnud mets selline, kus jalutamas käidaks. „Seal ilmselt ei käida ka seenel ja marjul. See oli padrik,” lisas Rüütel.
Sihtasutus on Sveni leidmiseks korraldanud Vormsis neli tulutut otsingut, viiendat saatis edu. Koos vabatahtlike, saareelanike ja lähedastega oli meest otsimas 20 inimest. Vabatahtlike otsijate saarele jõudmisest mehe leidmiseni kulus alla kahe tunni. Rüütel selgitas, et mehe leidmiseks tehti suur taustatöö, et teada saada, kus mees olla võiks. „Järjekindlalt tuleb otsida,” ütles Rüütel.
Kuna vahetult pärast mehe kadumist, 20. detsembri esimestel öötundidel sadas maha lumi, muutis see otsingud keeruliseks. Rüütli sõnul poleks lumega samas kohas otsides meest leitud.
Lisaks maastikuotsingutele kasutasid otsijad droone ja laibakoeri. Jaanuaris koeraga saarel otsimas käies näitas loom huvi üles prügikonteineri vastu, kus oli vormsilaste novembrist jaanuarini kogunenud prügi. Prügiettevõtte loal otsisid vabatahtlikud kolme kuu prügi läbi. „Me ei saanud sellel lihtsalt minna lasta,” ütles Rüütel. Vastasel juhul oleksid võimalikud asitõendid läinud peagi põletamisele.
Rüütel ütles, et prügi hulgast leiti palju huvitavat, kuid mitte midagi sellist, mis oleks otsingutele kaasa aidanud. „Seal ei olnud ka midagi sellist, mille tõttu oleksime pidanud paluma politseilt konteineri arestimist,” ütles Rüütel.
Ekspertiis selgitab
Kuigi väidetavalt nähti Sveni viimati 20. detsembri öösel, võis ta tegelikult kaduda kolm päeva varem, sest seni pole teada, mida võis mees teha 17.–19. detsembril. Kodus teda neil päevadel ei olnud. Otsingute ajal palus Rüütel neil, kes teavad, mida Sven sel ajal teha võis, talle teada anda, lubades info andjatele tagada täieliku anonüümsuse. Seda, kas nende päevade kohta mingi info tuli või mitte, ei soovinud Rüütel Lääne Elule öelda.
Politsei sai teate Sveni kadumisest 21. detsembri pärastlõunal. Hirsi sõnul tegeles politsei mehe otsimisega kõik kolm kuud.
Küsimusele, kas Sveni kadumise puhul on põhjust kahtlustada kuritegu, vastas Hirs, et juhtumi kõik asjaolud selgitab välja ekspertiis.
