Laulva revolutsiooni ühel tipphetkel, 11. septembril 1988 toimunud üritusel „Eestimaa laul” ütles Heinz Valk oma kõne lõpus kuulsa lause: „Ükskord me võidame niikuinii!” Teadupärast lõppeski revolutsioon nii, nagu kunstnik ennustas.
Revolutsiooniliseks tõotab kujuneda seis praegu ka maaomavalitsustes, sest elanike arv neis järjest väheneb ja vallad ei suuda enam ülal pidada sellisel hulgal koole, kui neid praeguseks veel järele jäänud on. 7300 elanikuga Lääne-Nigula vallas on kaheksas koolis veidi üle 700 õpilase, 5200 elanikuga Lääneranna vallas seitsmes koolis alla 500 õpilase. Mõlemad vallad on hiigelsuured, hajaasustusega.
Nukram on seis muidugi Läänerannas. Aasta algul käidi seal välja koolide reformikava, mille järgi jääks valda üks kool – Lihula gümnaasium õppekohtadega kaugemates nurkades Koongas ja Varblas ning Virtsus või Kõmsil. Kui selgus, et elanikud on koole kaitstes hange-vikateid haarates lahingusse tõttamas, tõmmati plaanile pidurit. Aga on selge, et reformiga on plaanis edasi minna. Volikogu võttis poolteist nädalat tagasi vastu valla arengukava, milles on selgelt kirjas, et valla olemasolev haridusasutuste võrk tuleb optimeerida, ühendada valla koolid ja sulgeda õpilaste arvu vähenemisel koolihooned.
Ja ega Lääneranna pole oma võitluses üksi – koolireformi plaanitakse ka Lääne-Nigulas, kuid mitte nii selgesõnaliselt kui lõunanaabrid. Eelmisel neljapäeval vastu võetud Lääne-Nigula arengukavas tõdetakse, et laste arvu vähenemine tingib vajaduse reformida koolivõrku, tekitades samas konflikte kogukonnas ja kogukondade vahel. Koolide sulgemisest seal veel juttu pole.
See, kelle suhu Valgu sõjahüüd mõne aja pärast paremini sobib, kas vallajuhtide või vallaelanike huulile, sõltub suuresti sellest, kuidas kummaski vallas suudetakse koolivõrk praegustele vajadustele ja valla võimalustele vastavaks kujundada.
Riigis, kus valitsevad inimkauged ja rahvavaenulikud liberid, pole kohta mõistusel 🙁
Saame lahti pättidest, läheb ka elu paremaks!
Linnades on elu liiga hea veel. Aga asi juba paraneb – energiadefitsiit kogub alles hoogu – Venemaa kütustele kehtestatud sanktsioonid ehk lõpuks rakenduvad. Ohjeldamatut rahatrüki dopingut, millega on senist elustiili nüüd juba kaua on stimuleeritud, ei saa rohkem rakendada, sest inflatsioon kasvab üle pea. Kui linnas enam sooja tuba ja mõnusat kõhutäit endale lubada ei saa, siis hakkab maaelu, kus need asjad (kui vähegi tööd teha viitsid) on alati saavutatavad, taas hinda minema.
Mõtleme nüüd niimoodi. Ehk leiaks raha väikeste maakoolide ülalpidamiseks (ka huvikoolide) mingil sellisel moel, mis ei kahjusta riigi huve, aga võimaldab maapiirkondadesse elama jätta riigitruud kodanikud. Ei ole mõistlik, et väikekohtadesse jäävad alles vaid (peitus-rosimannuste või siis vastupidi) lojaalsed vanainimesed, kes neid tegelasi “toidavad”. Vanuriabi olemasolust või selle puudumisest on suurem küsimus see, kes seda osutab, kui kõik , kellel vähegi võimalik lahkuvad ja need maavanadekodud on ilma personalita.
Alles eelmisel aastal kiitis ta,et just niisugust Eestit me tahtsimegi ! Eestit kus käib pidev ärapanemine,teisitimõtlejate tühistamine,kohtumõistmine läbi meedia,kahepalgelisus ja tihti kõrgel positsioonidel olevate inimeste vassimine,et mitte öelda lausvaletamine !
Tütar,kelle isa ei ole kohtu poolt õigeks mõistetud nagu ta ise väidab”valitseb riiki,ametnikke määratakse kohtadele või määravad ennast ise jne.
Kõige selle juures hõisatakse “Meie riik on hästi hoitud” ?
Siim Kallas on kohtu poolt õigeks mõistetud! Tutvu kohtuotsusega, vabalt saadaval!
Kas seal pole mitte seesamune, et süüd ei saanud tõestada, sest ei mäleta, asjaolud on aegunud jms. Või nagu et ei saadud võimalikke tõendusmaterjale kätte, sest olid riigisaladused vms. Reformi võimalikke korruptsioonilugusid saadavad sellised kohtulood, ega nad pole mõned keskid, kes neis asjus palju ausamad – ikka “jura” koju kui meeldib ja punkt. Prokuratuurile ka edulugusid, muidu teised kangutavad tühja tuult.