Viimasel ajal on meedias palju juttu olnud kriisiolukorras toimetulekust. Siiani on inimesed üsna ükskõikselt suhtunud päästeameti soovitustesse ega ole näidanud initsiatiivi enese kriisiks valmisolekut tõsta.
Kui saad info, et keegi tahab su koju öösel sisse murda, hakkad ju kohe tegutsema, mitte ei jää ootama ega lootma, et seda ei juhtu. Ka kriisiks tuleks valmistuda kohe.
Kriisiolukord tuleb enamasti ootamatult. Sügistorm, järsk temperatuurimuutus, rohke lumesadu, üleujutus on vaid mõned olukorrad, mis igapäevase turvalise eluolu võivad sassi lüüa. Nii juhtus näiteks 2019 sügistormi ajal, kui Lääne- ja Lõuna-Eestis möllanud maru tõttu jäi terve Võru linn elektrita ja katkes ka veevarustus Seepärast tasuks läbi mõelda oma pere seisukohalt tähtsaim – kas sinu kodu on kriisiolukorraks valmis?
Kui riik ja kohalik omavalitsus keskenduvad raskel hetkel elutähtsate teenuste nagu toasooja, elektri, vee ja kanalisatsiooni võimekuse tagamisele, tuleb meil tavakodanikuna hoolitseda enda ja oma lähedaste eest. Piisava ettevalmistusega suudab iga pere oma varudega hakkama saada nädala jagu, mis annab võimaluse riigil tegelda suuremat hulka inimesi mõjutavate teemadega. Mida tugevam on üksikisik, seda tugevam on riik!
Mida siis ikkagi on vaja, et seitse päeva iseseisvalt toime tulla? Olulisemad on loomulikult toit, vesi ja ravimid. Lähtuvalt pere suurusest võiks kodus olemas olla vähemalt nädala jagu pikaajalise säilivusajaga toiduvarusid, toidu soojendamiseks matkapliit või priimus, piisavas koguses vett (ööpäeva kohta 3 liitrit/inimene) ning esmaabivahendite komplekt, mis sisaldab ka regulaarselt tarvitatavad ravimeid.
Esmavajaduste kõrval hakkame oma kliimavöötmes üsna ruttu tundma puudust toasoojast ja valgusallikatest. Selleks tuleks kodus läbi mõelda kütmise alternatiivsed võimalused – elektriga töötava küttesüsteemi kõrval oleks lahenduseks tahkeküttel või muul kütusel töötav kütteseade. Valgusallikatest ohutuimad on töökorras tasku- ja pealambid, kuid küünlad koos tikkudega on olemas pea igas kodus. Viimaseid kasutades tuleb lihtsalt jälgida ohutust. Õuetingimustes on heaks valikuks (tormi)laternad ja solarvalgustid. Võimaluse korral võiks majapidamisse muretseda generaatori, mis pikema elektrikatkestuse puhul aitab hoida valguse toas ja sooja saamiseks võimaldab sisse lülitada elektriradiaatori või soojuspumba. Kui katlamajad suudavad tagada soojuse kortermajani, saab probleemiks selle jõudmine igasse korterisse. Lahenduseks on soojasõlme lihtne ümberehitus, mille tulemusel saaks seda elektrikatkestuse korral töös hoida generaatoriga.
Oluline on olla kursis ka teadaannete ja uudistega ning käituda vastavalt juhistele. Siinkohal on abiks patareitoitel raadio. Selleks, et telefon püsiks võimalikult kaua töös, tasub kodus hoida alati täis laetud akupanku.
Eelnevaid nõuandeid rakendades võib kindlalt öelda, et valmisolek hädaolukorraks on olemas. Ja kui sinul on kindel olla, siis miks mitte aidata ka oma ligimest – porgand sulle, kartul mulle. Koostöös peitub jõud!
See kõik on väga õige jutt. Kõige raskem saab olema kortermajade elanikel. Enamusel inimestest on elektripliidid. Kui ikka elekter ära kaob, jääb elu seisma. Ei saa süüa teha. Veega, WC-ga, soojusega jm. tekivad probleemid. Generaatorit korterisse paigutada ju ei saa. Ega ei olegi mingit head lahendust.
Korterelamu on kaasomand ja seal on ka lahendused kõigile ühiseda. Generaator ühendatakse peakilpi ja …. voilaa
Viimasel ajal on levima hakanud toidukoid. Pole vist enam tuttavat, kes nendega hädas ei oleks. Seetõttu võib suur osa varuks soetatud kuivainetest lõpuks raisku minna.
Hermeetiliselt suletud pakendis-kindlasti mitte.
Avamata kilepakenditest neid korduvalt leitud. Tundub, et putukad on võimelised end kilest läbi närima, kuid ei saa välistada ka nende munade vms sattumist toidu hulka juba enne pakendamist.