Suurlinnas toimetavad ametnikud mõtlevad kindlasti sellele, kuidas elu maal elamiskõlblikumaks muuta. Paraku ekseldakse seda tehes Exceli tabelites, linnaelu kunstlikult maale üle kandes. Maaelanikele ei pruugi selline lähenemine üldse meeldida.
Kestliku maaelu tarvis on vaja üpris vähe. Anda maale kolivale perele oma elamise sisseseadmiseks laenu, nagu seda saavad linnalähedaste põlluasumite elanikud. Lasta maainimestel oma elu sättida nii, nagu seda just selles piirkonnas kõige paremaks peetakse. Ning mitte teha rabistavaid, maaelu edenemist takistavaid otsuseid. Nagu maamehed ütlevad, et puudu on EIT – elukoht, internet, teed.
Maaelu tärkamisele on üllatuslikult tuge andnud koroonakriis. Paljud linnainimesed kolisid pandeemia eest maale, aastaid hüljatult seisvais majades suitsesid taas korstnad. Et maal koroonapaos oleks võimalik kaugtööd teha, edenes innukamalt ka kogu maa internetiseerimine.
Juba aastaid on räägitud nn viimase miili väljaehitamisest. Valimised lähenevad ning võib loota, et tuleva aasta riigieelarves on selle jaoks raha olemas. Vähemalt selliseid lubadusi ministrid praegu jagavad.
Maal elamise päeva korraldajad ei loe ettevõtmist kampaaniaks. “See on tähelepanu osutamise päev,” nentis päeva peakorraldaja Krista Pegolainen-Saar. “Kas ta nüüd kedagi ligi meelitab, aga eemale ta ka ei tõuka.” Maal elamine on pika vinnaga, selle tibusid saab lugeda teiste maaelu edendavate protsesside, näiteks avatud talude päevaga koos.
Maaelu saab meist igaüks lausa iga päev propageerida. “Kandke suveniiridele lambad, lehmad, põrsad,” soovitas maalehe ajakirjanik Rein Sikk endale Assooridelt ostetud lehmadega sonimütsi pähe sättides. Kui keegi selliseid sonisid ka Eestis valmistaks, ostaks ta teise kindlasti lisaks.
hoopis mõelda taevase elu peale
Tänud tähele panemast! Kui lehmade-lammastega suveniirid valmis, siis vahetame. Põssade omadest rääkimata. Jätkuvat edu ja armastust maaelu vastu!