Mihkel Nestor: keskpanga raske võitlus inflatsiooniga

Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor: Foto erakogu

Euroopa keskpanga jõuline intressitõus euroala inflatsiooni kuigivõrd ei pidurda. Euroopa keskpank võtab ralliva inflatsiooni kontrolli alla saamist tõsiselt.

Sellise sõnumi saatis neljapäeval kogunenud keskpankurite nõukogu, kes otsustas tõsta euroala kolme peamist intressimäära 0,75 protsendi võrra. Keskpanga ajaloos on varem nii suur tõus ette võetud vaid ühel korral. Krüptilise kõlaga refinantseerimisoperatsioonide intressimäär tõusis 1,25, laenamise püsivõimaluse intressimäär 1,50 ja hoiustamise püsivõimaluse intressimäär 0,75 protsendi juurde. Ränga intressitõusu pehmendamiseks teatas keskpank ootuspäraselt, et jätkatakse varaostuprogrammi raames laekuvate tagasimaksete reinvesteerimist võlakirjaturul. Taolise „ühe käega annan, teisega võtan“-tegevuse mõte seisneb ennekõike vajaduses hoida euroala väga erineva tugevuse ja võlakoormusega majanduste jaoks laenamise hind talutaval tasemel. Sellegipoolest on Itaalia ja Saksamaa 10aastase valitsusvõlakirja spread ehk intressimäära erinevus viimastel päevadel kärisenud juba 2,3 protsendi suuruseks.

Rekordiline intressitõus praeguses majanduskeskkonnas on pehmelt öeldes vastuoluline. Usuvad ju analüütikud juba üsna konsensuslikult, et euroala on kas sisenenud või iga hetk sisenemas majanduslangusse, mille puhul rahapoliitikat tavaliselt hoopis leebemaks keeratakse. Kuid tundub, et praegu on keskpanga jaoks majanduslangusest veel hullem stsenaarium pikaajaline kõrge inflatsioon.

Kui lähtuda vaid inflatsiooninumbrist, siis tõepoolest – augustis ületas euroala tarbijahindade kasv juba 9 protsenti. Ilma igasuguse taustateadmiseta võiks see iseloomustada mõnda huugavat arengumaa majandust, kus nõudluse ja pakkumise tasakaalu leidmiseks peaks keskpank hapnikukraani kärmelt koomale keerama. Ent euroala probleem on ju hoopis rekordilised energiahinnad. Nende alla toomine intressimäära tõstes on kas võimatu või siis väga-väga valus. Otsides keskpanga käitumises loogikat, siis ega see polegi suunatud võitlusele energiahindadega. Pigem soovitakse ära hoida kõrgetest energiahindadest alguse saanud inflatsiooniootuste tõusu, mille najal prooviks lõpuks hindu tõsta kõik majanduse osapooled ja mis võiks põhjustada spiraali, mida on juba raske peatada. Ei saa öelda, et see hirm oleks alusetu: augustis tõusis ajaloo kõrgeimale 4,3 protsendi tasemele ka euroala baasinflatsioon, kust muutlike toorainehindade mõju on eemaldatud.

Aina kõrgemaks on tõstetud ka euroala inflatsiooniprognoosid. Keskpanga viimaste arvutuste kohaselt kujuneb 2022. aasta keskmiseks tarbijahinnaindeksi tõusuks euroalal 8,1 ja 2023. aastal 5,5 protsenti. Keskpanga eelmises prognoosis oodati järgmisel aastal kõigest 3,5protsendilist hinnakasvu. SEB hinnangul kujuneb järgmise aasta inflatsioon aga veelgi kõrgemaks, küündides 6,3 protsendini.

Keskpank on oma kommunikatsioonis selge: intressimäärade tõus jätkub ka edaspidi. Suure tõenäosusega tõstetakse intressimäärasid 0,5 protsendi võrra nii oktoobri kui ka detsembri Euroopa keskpanga nõukogu kohtumisel. Selle tulemusena kerkib hoiuste intressimäär 1,75 protsendi tasemele. Viimati olid intressimäärad Euroopas nii kõrgel 2009. aasta hakul. Samas panustavad turud täna sellele, et oluliselt üle 2 protsendi intressimäärad ei tõusegi ning ühel hetkel võib majanduskasvu innustamiseks oodata pigem isegi väikest kärbet.

Lõppeval nädalal avaldas august tarbijahinnaindeksi numbri ka statistikaamet, mille põhjal kallines tarbijakorv aastaga ligi 25 protsenti. Kuigi endiselt on hinnakasvu peamine vedaja energia, siis on sisendhindade tõus üle kandunud ka kõikjale mujale. Nii kallines väljas söömine ja majutus aastases võrdluses enam kui 19 protsenti, majapidamiskulud 15 protsenti, vaba aja veetmine 12 protsenti ja isegi riided-jalatsid 9 protsenti. Inflatsiooni taandumise märke pole veel oodata, sest kui suurim hinnatõusu panustaja – elekter – maksis mullu septembris 120 eurot MWh, siis viimasel nädalal on Nord Pooli päevane keskmine hind olnud umbes 300 eurot Mwh eest. Vähemasti majapidamiste jaoks on teatavat leevendust oodata oktoobris, kui peaks kehtima hakkama valitsuse plaanitav energiatoetuste pakett. Samas näiteks elektri puhul tähendab 50 eurot/MWh kompensatsioon praeguse hinnataseme juures endiselt vähemalt kahekordset hinnatõusu mullusega võrreldes.

Igasugu mõistlike inflatsiooniprognooside koostamise muudab täna võimatuks energiahindade asjus valitsev määramatus. Praegu pole olemas inimest, kes isegi umbkaudu suudaks prognoosida maagaasi ja seega ka elektri hinda järgmisel aastal. Valdav arvamus on siiski, et hinnad jäävad äärmiselt kõrgeks ka 2023. aastal. Eelkõige valitseb energiahindade üle poliitiline määramatus – millised on arengud Ukrainas, kas ja kui palju saabub Venemaalt gaasi ja mida võtavad energiahindade piiramiseks ette Euroopa liidrid. Eesti jaoks on 2023. aasta põhistsenaarium hoogne, ent ühekohaline inflatsioon. Väikest lootust energiahindade mõõdukale langusele – mis Eestis võiks suisa deflatsiooni põhjustada – ei tasu siiski lõplikult maha matta.

3 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
postimees kirjutab
4 kuud tagasi

see inflatsioon on raha juurdetrüki tulemus aga sellega ei võitle mitte keegi , isegi ei mainita. mitte inflatsiooniga ei tule võidelda vaid inimeste paljaksvarastamise legaliseerimisega tuleb võidelda aga pangahärra selleste ei räägi. selliste pooltõdede ja vihakõnede avaldamise eest tuleks see pangahärra trellide taha saata.

Arusaad
4 kuud tagasi

Nn. rahatrükk on olnud kontrollitav ja selle tagajärgede ohjeldamiseks on keskpangal erinevad tööriistad olemas. See selge ju. Tänane olukord euroopas, aga ei ole olnud täpselt ette ennustatav ja see tekitabki mõningaid suuremaid võnkeid eu majandusruumis. Ega seal rumalad ei ole, kes majandust reguleerivad.

liigkasu
4 kuud tagasi

võtjad ärevuses