Juhtkiri: kuum suvi ja külm pea

Pikalt vindunud jaheda kevade järel ihkas hing juba ammu sooja. Kas ta nüüd just nii mürtsti ja kuumalainena tulema pidi, aga igal juhul jõudis suur suvi koos astronoomilise suve algusega kohale.

Eestlaste kohta öeldakse, et me pole kunagi rahul – küll on liiga kuiv, küll liiga vihmane, küll liiga külm, küll liiga palav. Aga mis teha, kui ilm kõigub äärmuste vahel. Nüüd ongi siis see käes see teine äärmus, kus aknad on ööpäev läbi pärani ning kontorites ja autodes huugavad kliimaseadmed.

Kuum ilm tõmbab inimesi randa, sest seal on veidi rohkem värskendavat tuult ja vesi, kus oma üle kuumenenud keha jahutada. Elu on aga näidanud, et just soojad suved toovad endaga kaasa veeõnnetuste arvu järsu kasvu. Läänemaa esimene veeõnnetus juhtus jaanipühade ajal, kui vigastada sai, pea ees, madalasse rabajärve hüpanud mees. Tundmatus kohas vette hüppamine pole ainus veeõnnetuste põhjus – sageli on mängus ka alkohol, oma võimete üle hindamine või laste puhul ka vees hullamine, mis võib kurva lõpu saada.

Veeõnnetused pole ainsad, mis meid kuumal suvel ohustavad. Ettevaatlik tuleb olla tuletegemisel, sest krõbekuiv rohi ja metsaalune on kerged süttima. Kuumusest uimasena võime olla ka liikluses hajameelsemad. Nii et kuuma ilmaga tuleb pea ikka külm hoida, seda nii otseses kui ka kaudses mõttes. Eriti tähelepanelik tasub olla eakatel, südame- ja astmahaigetel, kelle tervist kaua kestev kuum ilm võib ohustada. Aga ohus on näiteks ka lapsed ja lemmikloomad, keda kindlasti ei tohiks poodi minnes autosse jätta.

Praeguse kuumalainega oleks kõige targem püsida toas või varjus, jätta sinnapaika kõik raskemad tööd, mis puhkuseaega planeeritud, ja päikese käes rabamise asemel pidada kerges varjulises tuuletõmbuses siestat või lihtsalt vedeleda. Seda ilma südametunnistuse piinu tundmata.