Mihkel Nestor: kuidas võidelda inflatsiooniga?

Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik
Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik

Kiire inflatsioon ei ole osutunud ajutiseks ja üürikeseks, mistõttu on keskpangad nüüd asunud jõulistele tegudele selle alla surumiseks. Kas see aitab ka Eestit?

Inflatsioon on aina laiapõhjalisem

Viimaste kuude hinnatõus on olnud peadpööritav ja ähvardab samas vaimus jätkuda veel mõnda aega. Eestis tõusis harmoniseeritud tarbijahinnaindeks mais mullusega võrreldes röögatu 20% võrra, ent äärmiselt kõrge on inflatsioon olnud pea kõikjal maailmas. Nii ületas euroala riikide inflatsioon maikuus keskmiselt 8%, samas kui Ühendriikide küündis see 9% lähedale. Hinnatõusu peamine vedaja on endiselt energia, kuid mida kuu edasi, seda laiapõhjalisemaks tarbijahinnaindeksi kasv muutub. Globaalses mastaabis on suurim mure toiduainehindade ülikiire tõus, mis ähvardab vaestes riikides osa elanikkonnast nälga jätta. Rikastes riikides on seevastu aina suurem probleem kodumaiste teenuste ja kaupade kallinemine, millel on toidu ja energiaga vähe pistmist.

Keskpangad on asunud tegudele

Hinnatõus ei ole vaid isiklik probleem, sest kui ootused kiireks inflatsiooniks juurduvad, võib see majandusele kaasa tuua katastroofilised tagajärjed. Seetõttu on keskpangad, kes arenenud maailmas hinnastabiilsuse tagamise eest vastutavad, asunud inflatsiooni piiramiseks jõuliselt tegutsema. Päris tegudena on see ennekõike nähtav Ameerika Ühendriikides, kus Föderaalreserv võttis lõppeva nädala kolmapäeval vastu otsuse tõsta intressimäärasid lausa 0,75% võrra – suurim tõus alates 1994. aastast. Kava kohaselt jätkuvad intressitõusud ka edaspidi, mistõttu ennustavad turud, et 2022. aasta lõpuks jõuab USA peamine intressimäär umbes 3,5% juurde.

Sarnaselt on Euroopa Keskpank teatanud, et esmakordselt alates 2011. aastast on intressitõusu oodata ka Euroopas. Esimese 0,25% intressitõusu plaanib keskpank ette võtta juba juulis, kuid septembriks viidatakse juba isegi 0,5% tõusu võimalikkusele. Koledate inflatsiooninumbrite ja keskpanga aina jõulisema retoorika taustal on seetõttu kiiresti kallinenud pankadevaheliste arvelduste puhul kasutatavad Euribori määrad. 12 kuu Euribor kaupleb nüüd juba umbes 1% tasemel ning 6 kuu määr läheneb 0,2%, samas kui 3 kuu oma hetkel veel enam kui 0,2% miinuses on. Ent kui vaadata tulevikutehinguid, siis ennustab turg, et 3 kuu Euribor võiks selle aasta lõpus jõuda 1,6% ja 2023. aasta lõpuks lausa 2,6% tasemele. Saab siis näha, kas selleni ka tegelikult jõutakse.

Euroala riikide laenuintressid kärisevad

Sellise intressitaseme saavutamise muudab pisut kahtlaseks oluline erinevus euroala riikide majanduskonjunktuuris, ent ka lahknevus USA olukorrast. Ühendriikide järsk intressitõus on tegelikult selgelt hilinenud, sest juba pikemat aega on sealsete tarbijate nõudlus ületanud ettevõtete võimekust tooteid-teenuseid vajalikus mahus pakkuda. Kallim raha võiks aidata seda ebakõla edaspidi siluda. Euroopas on majanduse ülekuumenemisest vara rääkida ja kõrge inflatsioon on olnud põhjustatud ennekõike imporditud toorainete hinnatõusust. Seetõttu tuleb keskpanga praegust jõulist retoorikat tõlgendada ennekõike kui soovi anda turgudele selge signaal, et keskpank püsib sadulas ja on valmis tegema kõike, et inflatsiooniootused ei juurduks.

Teisalt on ainuüksi kõrgemate intressimäärade ootus muutnud laenamise mõne nõrgema Euroala majanduse jaoks juba päris kalliks. Nii on näiteks tuntuima murelapse Itaalia 10-aastase võlakirja tootlus tõusnud 4% juurde; aasta alguses oli see kõigest 1,2%. Itaallaste murele lahenduse otsimiseks kogunes kolmapäeval erakorraliselt ka keskpanga nõukogu, kes lubas kasutusele võtta meetmed, et erinevused euroala riikide intressimäärades liialt suureks ei käriseks.

Intressitõusuga on Eesti inflatsiooni ravida raske

Ent kuivõrd suudab intressitõus alla tuua Eesti inflatsiooni? Ilmselt mitte eriti. Tõepoolest, võrreldes „vana“ Euroopaga on Eestis olnud nõudluse kasv suur ja kodumaiste kaupade-teenuste hinnatõus kiirem. Teisalt tuleb valdav osa tarbijahinnaindeksi kasvust endiselt energia ja toidu kallinemisest, mille raviks on Euroopa Keskpanga intressimäär pehmelt öeldes väga nüri instrument. Pigem tagasihoidlik on ka eestlaste laenukoormus, mistõttu võtaks Euribori protsendine tõus majapidamiste taskust natuke üle 100 miljoni euro – see on umbes pool protsenti selleaastasest eratarbimisest.

Kõige enam sõltub tänavune inflatsiooninumber ikkagi sellest, kas ja kuidas otsustab uus valitsuskoalitsioon hinnatõusuga võitlema hakata. Tuleb rõhutada, et on oluline erinevus, kas soovime alla tuua inflatsiooni või aidata inimestel hinnatõusuga hakkama saada. Kui soov on otseselt piirata inflatsiooni, siis kõige selgemat mõju omaks sarnaselt kevadele energiale hinnalae kehtestamine. Leevendus oleks see kindlasti, ent kui eeldame, et kõrged energiahinnad jäävad püsima pikemaks ajaks, siis ei ole jällegi suuremat vahet, kas maksame arved kinni otse tarbijana või läbi maksusüsteemi. Teine lahenduskäik on toetuste abil kompenseerida hinnatõus neile, kes muidu hakkama ei saa. Viimane on riigieelarve seisukohast ilmselt soodsam lahendus, kui maksutulu ühtlane laiali jagamine. Samas ei aita rahaliste toetuste maksmine kuidagi alla tuua inflatsioonimäära. Seega – eesmärk pühendab abinõu.

12 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Uskmatu-Toomas
1 kuu tagasi

Hr.Nestor,leevendus oleks see… ,et mingit leevendust ei tulegi ja seda lähema 5 aasta jooksul.
On nagu muinasjutus alati kaks võimalust-kas sõja võidab ukraina või venemaa.Kui venemaa on jälle kaks võimalust – kas sanktsioonid lõpetatakse või lastakse asi rahvarahustusteni minna.Mõlemal juhul on jälle kaks võimalust jne.
Ukraina puhul aga käib sõda kuni Hersoni Tsernigovi jooneni ja siis algatatakse rahuprotsess Türgi vahendusel.
Lausa uskumatu aga viimased arengud näitavad,et sultan Erdogan on läänes ainus mõtlev inimene.

€25/päev eestlase min palk
1 kuu tagasi

Loen, ja kohe kergem hakkab! …näe, kõik-see-eliit muretseb ja rabeleb vaid sellepärast, et meil parem oleks! …pisar tuleb kohe silma…

Ansip
1 kuu tagasi

No mis ma lubasin ju seda ammu …….

Uskmatu-Toomas
1 kuu tagasi

Ainuke lootus on Ukraina sõja lõpp aga tänase seisuga valatakse sealsele tulele õli juurde deviisi all “head madinat ei saa lasta raisku minna”!

Kummaline maailm
1 kuu tagasi
Reply to  Uskmatu-Toomas

Tõsi, Putin peaks oma kõrilõikajad võõrast riigist koju viima ja saakski maailm jälle korda.

Ansip
1 kuu tagasi

Oled küll kummaline ……pole kahtlustki .

Nimi (vabatahtlik)
1 kuu tagasi
Reply to  Uskmatu-Toomas

Huvitav kuidas?

Nimi (vabatahtlik)
1 kuu tagasi

Ohoo, puha rahaspetsid koos!

Nimi (vabatahtlik)
1 kuu tagasi

Kui lääneriigid viimati inflatsiooni õnnestunult ohjeldasid, tõsteti laenuintressid kahekohalisteks – ilma komata. Niipalju keskpanga “jõulistest” meetmetest 0,25, 0,5 %. See oli siis kui laenurallit elik rahatrükki veel ei harrastatud, kusagil kaheksakümnendatel. Praegu veel ree peale saamiseks – no ise võite oletada.
Aga uskuda tasub ikka neid asju mis on võimatud – meie ajal on uskude valik väga suureks ja mitmekesiseks muutunud.

Kummaline maailm
1 kuu tagasi

Kuidas võidelda inflatsiooniga? Lihtsamast lihtsam ja ei mingit maagiat – keskpangad peavad vaid osa raha ringlusest kõrvaldama.

Sass S
1 kuu tagasi

Aga ikka rohkem juurde trükkida !

imelik
1 kuu tagasi

seda vahtu toodab rootsi panga alam