Anvar Samost: kas hakkame taas ridade vahele kirjutama?

Anvar Samost. Foto: erakogu

Anvar Samost. Foto: erakogu

Venemaale pole pärast Ukrainas sõja alustamist riigist sõltumatut ajakirjandust palju alles jäänud.

Need vähesed väljaanded ja ajakirjanikud, kes pole tegevust lõpetanud või propagandat avaldama hakanud, peavad tegema raskeid kompromisse: paljusid teemasid üldse vältima, sobimatuks kuulutatud allikaid vältima, kirjutama ridade vahele. Kõige lihtsam näide on võimu keeld kasutada Ukrainas toimuva suhtes sõna "sõda" ning nõue edastada sõja asjus vaid Venemaa ametlikku infot.

Oleneb, milline periood võrdluse aluseks võtta, kuid suures plaanis on nüüd Venemaal meedia pea sama rangelt kontrollitud kui Nõukogude Liidus.

Eestis on ajakirjandus vaba, kuid üks maakohtu otsus, millele ringkonnakohus sel nädalal kinnituse ja toe andis, võib tähendada, et esimest korda vabas Eestis peavad ajakirjanikud ja toimetused hakkama riigiasutuselt oma töö tegemiseks luba küsima.

Tallinna ringkonnakohtu kohtunikud Janika Kallin, Pavel Gontšarov ja Sten Lind vabastasid Eesti Ekspressi ja selle lehe ajakirjanikud Sulev Vedleri ja Tarmo Vahteri küll esimese astme kohtu poolt prokuratuuri taotluse alusel määratud rahatrahvist, kuid kordasid üle, et kriminaalmenetluse seaduse tõlgendus, mille kohaselt ilma prokuratuuri loata kriminaalmenetluse asjaolude kohta mitte silpigi avaldada ei tohi, kehtib.

„Juhul kui seadusloomeprotsessi vältel oli seadusandjal mõte välistada ajakirjanikud/meediaväljaanded sarnaselt kahtlustatava või süüdistatavaga isikute ringist, keda on võimalik kohtueelse menetluse andmete avaldamise keelu eiramise eest trahvida, siis sellise erandi tegemine peab seaduses kirjas olemas," seisab ringkonnakohtu otsuses. Mis siis, et kohtupraktika, mis ei ole küll ulatuslik, ning üldine tava on olnud teistsugused. Ringkonnakohus otsustas millegipärast eelistada normi grammatilist tõlgendamist.

Enamgi veel – olles ajakirjanikud trahvist vabastanud, mistõttu ilmselt langeb nende poolt ära võimalus otsus edasi kaevata, otsustasid kohtunikud anda pikema selgituse, kuidas ja miks ajakirjanikud edaspidi prokuratuuri käest luba küsima peavad.

Artikli lugemiseks tellige digipakett või logige sisse!

4 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Nipitiri
2 kuud tagasi

Nagu Eestis oleks teisiti…?

En.
2 kuud tagasi

Minu meelest hammustas Ekspressi ajakirjanikke nende endi toidetud madu. Mäletate ikka, mida Helme silmas pidas, öeldes, et pead peaksid veerema? Korrumpeerunud kohtusüsteemi, erapoolikuid kohtunikke. Ju kohtu alla sattunud ajakirjanikud ei nuusutanud tuult õigesti ja avaldasid ‘vale’ eeluurimise siseinfot. Martti Kuusiku kohta avaldasid aga ‘õiget’.

sirp
2 kuud tagasi

Punaruupor võiks kirjutada samal teema nagu õiguskantsler Ü.Madise oma ”Sirbi” artiklis ‘Vaikimise nõiaring’. Aga Samost kirjutab sisult samast asjast, aga puna-komissaride vaatenurgast.

Uskmatu-Toomas
2 kuud tagasi

Meie tõeliselt vaba ajakirjandus aga esitab soovunelmaid tõe pähe,hiidlase moodi ei valeta vaid ilustab ?