Urmas Kruuse: toidujulgeolek on meie kõigi asi

Lääne Elu

info@le.ee

Maaeluminister Urmas Kruuse (Reformierakond)

Venemaa sissetung Ukrainasse on pannud suure surve alla ülemaailmse toidutootmise ja selleks vajalike toorainete turu.

Toidu varustuskindlus ja tarneahelate toimimine on praeguses olukorras osa meie julgeolekust. Samas pole toidujulgeolek ainult siinsete põllumeeste või riigijuhtide teha, vaid siin saab kaasa aidata ka kohalik tarbija.

Eesti on ajalooliselt olnud ja on ka edaspidi väga tugev põllumajandusmaa ning meie põllumeeste ja toidutootjate hea töö tulemusel ulatub Eesti isevarustatus olulisimates lõikudes tublisti üle siseriikliku vajaduse. Jagub ka ekspordiks ja Eesti majanduse edendamiseks. Meie piimatoodang (ligemale 160 protsenti), teraviljatoodang (230 protsenti) ja kalatoodang (400 protsenti) ületavad siseriikliku tarbimise, teiste olulisemate toidugruppide lõikes nagu sea- ja veiseliha katavad siinsed tootjad eestimaalase toidulaua vajaduse ära suures ulatuses.

Toidujulgeoleku küsimuses tegutses riik juba enne Ukraina sõda ja menetluses on valmisoleku seadus, kus kõrvuti elektri- ja gaasivarustusega, side- ning pangateenustega muutub ka toidu varustuskindluse tagamine üheks elutähtsaks teenuseks ning olulisemad toidu tarneahela osalised seeläbi elutähtsa teenuste osutajateks. See tähendab, et toidujulgeolek saab üheks laiapindse riigikaitse vundamendi kiviks ja nii ettevõtjad kui ka riik peavad senisest enam ka selle sektori toimevõimekusega tegelema.

Toidu varustuskindluse muutumise kõrval elutähtsaks teenuseks on oluline ka riiklike varude suurendamine ja seda on riik tegemas palju laiemas ringis kui vaid toiduvarude kontekstis. Juba eelmisel suvel alustas tööd Eesti varude keskus, mis haldab hädaolukorraks vajalike elutähtsate kaupade varumist ja hoiustamist ning hoolitseb nende kasutuselevõtmise korraldamise eest.

Eestis ei ole ette näha toiduainete puudust. Kui te ei leia kaupluses harjumuspäraseks saanud tuttavat toodet, on poepidajad selle asendanud või peagi asendamas samaväärsega. Ilmselt on mõnevõrra tõusmas toidukaupade hinnad, kuid kui palju, seda ei oska keegi öelda. Sisendhinnad ja energiakandjate hinnad on küll põllumeestele ja toidutootjatele kasvanud, kuid on selge, et praegu on tegu ajutise turušokiga. Võtab natuke aega, kuni uued tarneahelad saavad sisse töötatud ja pehmendavad majandusmeetmed mõju avaldavad.

Tangu ja tikke pole kindlasti mõtet hakata ülemäärases koguses kokku ostma, kuid mõistlik nädalane toiduvaru võiks talupojatarkusest lähtudes Eestimaa kodudes olemas olla. Naiskodukaitse on loonud kasuliku rakenduse „Ole valmis!”, kus on loetletud kodus vajaminevad varud seitsmeks päevaks. See teema on leidnud kajastamist juba enne sõda Ukrainas ja praeguses olukorras tasub uuesti mõelda, millised on ühe pere toitumisvajadused, kui näiteks vool on mitu päeva ära. Seda juhtub mõnikord ka tugevamate tuulte ja tormide ajal.

Euroopa Liidu tasandil on samuti kaalumisel eri abimeetmed toidutootjate olukorra leevendamiseks. Hiljuti tuli Euroopa Komisjon välja abipaketiga, mis aitab toime tulla kiire hinnatõusu mõjudega. Abipaketi suurus Eestile on 2,5 miljonit, millele riik saab lisada kaks korda nii palju. See võimaldab liikmesriikidel toetada kõige enam mõjutatud sektoreid. Neid toetusvõimalusi lisandub veel.

Eesti toidujulgeoleku tagamisel on tähtis osa ka tarbijal. Näiteks teadlik tarbija eelistab eestimaist kvaliteetset sealiha ja toetab seeläbi tootmissektorit, mis sigade Aafrika katku leviku ja koroonakriisi tõttu on pihta saanud. Eestimaist tootmist toetades saame tugevdada ka neid sektoreid, kus meie isevarustatuse määr ei ole veel päris sada protsenti. Kui riigikaitsesse saab igaüks panustada, astudes vabatahtlikuna näiteks kaitseliitu, siis „toidukaitseliidu“ toetamiseks tuleb poes astuda vaid õige leti ette.

Oma toidujulgeoleku eest saame vastutada mitut moodi. Kui on maad või ka linnatingimustes võimalus kuhugi peenar rajada, saab seal kasvatada isikliku köögiviljavaru. Toit poest otsa ei saa, aga veel kindlamana saavad tunda need, kes on ka ise käed külge pannud, kasvatanud, korjanud ja hoidistanud. Toidujulgeolekule mõeldes ei pea me mõtlema ainult sõjale, vaid kestmisele ja keskkonnale ka tulevikus. Mitte ainult saabuvale suvele või järgmisele talvele, vaid sellele, kuidas meile järgnevad põlvkonnad toidetud saaks.

18 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
valimisreklaam
1 kuu tagasi

labased trikid enda eksponeerimiseks

kuldsed sõnad
1 kuu tagasi

lisage need piiblisse

protimees kirjuatab
1 kuu tagasi

Brüsselist saadet käsulauad et toidujulgeolekuga tuleb tegelema hakata ega see muidu kohalike piliitikute ajukäärdude vahele ära ei mahu.

paluks
1 kuu tagasi

see erra pilt nüüd veel avaldada täies elu suuruses, eraldi veel left ja vrait

Uskmatu-Toomas
1 kuu tagasi

Ära Kruuse muretse,ladvik saab kõike täiega aga allpool toimub looduslik selektsioon !

Nimi (kohustuslik)
1 kuu tagasi
Reply to  Uskmatu-Toomas

Ära piuksu kui ise saamatu.

velomees
1 kuu tagasi

Oma peenraga on see jama, et saaki pole kusagil säilitada. Paari kuuga on juurikad otsas või söögikõlbmatud, kuid järgmise sügiseni on veel 10 kuud minna. Paari kompoti najal seda aega üle ei ela…

jama jah
1 kuu tagasi
Reply to  velomees

ei tea kuidas see eesti maarahvas siiani veel elus on, pole soola pekki, hapukurki, jahu ega muud toidukraami kusagil hoida , eestimaal keldreid ja aitu ei tuntud, kõik kraam oli poes riiulitel , ilusti pakendites

velomees
1 kuu tagasi
Reply to  jama jah

Paljukest meil seda maarahvast oma keldri ja aidaga on? Paar protsenti rahavastikust? Enamik elab paneelmajades, mõnel aiamaa linna servas.

Meiks
1 kuu tagasi
Reply to  velomees

Aga Sinul on tubli velo.Meil jälle on tubli kelder e.hoiukoht ka talvisel ajal ruumikas.Jaguks ehk Sinulegi.Kui on head kompotid,saaksime erinevaid maitseid vahetada.Kui vaja,leiad mind üles.

olid ajad
1 kuu tagasi

kus igal maamajapidamisel oli köögivili maas, lehmad sead, lambad, kanad laudas, värske kala saadaval, kurgiuputus, nüüd maksame enamasti ilusate pakendite eest, mida siis prügikollidena veel peale makstes tagastama peame, keegi on meid võõrtoidust sõltuvaks teinud, kohalikud tootjad peavad elama toetuste abil või oma tegevuse lõpetama

velomees
1 kuu tagasi
Reply to  olid ajad

Vahepalaks: mõne aja eest avaldatud statistika kohaselt oli Kambodžas põllumajanduses hõivatud 70% tööealisest elanikkonnast, Kanadas vastav näitaja aga alla 10%. Kambodža vaevles näljas, Kanada toitis oma rahva ära ning jätkus ka ekspordiks. Võtmesõnadeks suurtootmine ja mehhaniseeritus. Seega potipõllundus ei ole riigi toitmiseks parim lahendus.

kui need
1 kuu tagasi
Reply to  velomees

paar suurfarmi otsad annavad , on ka sellel toodangul lõpp

nähtud
1 kuu tagasi
Reply to  velomees

linnugripp, seagripp jne

velomees
1 kuu tagasi
Reply to  nähtud

eks need taudid tulevad ja lähevad, aastakümneid nii olnud

Pamp
1 kuu tagasi
Reply to  olid ajad

No aitäh peame ju ütlema LAALI MALTI ile , kes otsustas ju põllumajanduse hävitada , sest muidu ta sõbrad ärimehed , poleks nii suuri kasumeid saanud , eks midagi pudenes LAARile ka ikka ju , selge see ……

Pook
1 kuu tagasi
Reply to  Pamp

Jah , aga mu meelest need põllumehed kõige suuremad sulid ikkagi , koguaeg said kõiksugu toetusi , asju tasuta, ja poole hinnaga kütust ja toiduainete hinnad aina tõusid ja tõusid . Väga hea , et Mart Laar nad ära kaotas . Eks Kruuse on ka väga kahtla tegelinsi , Ansipi parem käsi ju ……Tunnen ühte suurt suli ja petturit Purjet , kelle isa siis on Kruuse isiklikult , mõtlemisainet on igaljuhul …….

nagu
1 kuu tagasi

ekp rajoonikomitee põllumajandusosakonna lektori aruanne rajooni pleenumil põhimõttel oleks võiks, tuleks.