12. aprill 20225
Maanteejooks tõi tänavatele 200 jooksusõpra
Laupäevase Haapsalu maantee
jooksu võitis Karel Hussar klu
bist Jooksupartner, läbides 10 ki
lomeetrit ajaga 31:46.9. Tema tu
lemus jäi 2017. aastal Ilja Nikola
jevi püstitatud rajarekordile al
la 47 sekundit.
Teisele kohale tuli Jaanus Kal
laste (Sportland) ajaga 32:56.1 ja
kolmandale kohale Martin Vilis
mäe (Sparta) ajaga 33:12.9.
Parim läänlane oli 8.na fini
šeerunud Argo Jõesoo, kes läbis
raja ajaga 34:38.9. Läänlastest tei
sele kohale tuli Lauri Luik, kes
finišeerus 16.na ajaga 35:56.1.
Kokku jooksis Haapsalu maan
teejooksu 33 läänlast.
Jooksuraja kiireim naine
oli 23. na finišeerunud Pille
Hinn spordiklubist Sparta. Aja
ga 37.23.7 lõpetanud Hinnil jäi
uuest naiste rajarekordist puu
du 22 sekundit. Rajarekordi oma
nik on Laura Maasik, kes jooksis
2018. aastal 10 kilomeetrit ajaga
37:01. Kokku osales 10kilomeet
risel Haapsalu maanteejooksul
189 jooksjat. Vanim osaleja oli
üle 70aastane Esmeralda Lille
Tartu spordiklubist ProRunner.
Noorim jooksja oli 2005. aastal
sündinud Emma Kathrina Hein
Haapsalu kergejõustikuklubist.
Jooksjate seas oli ka üks ukrain
lane. 12 jooksu alustanud sport
last katkestas võistluse.
Noortejooksu, kus tuli läbi
da viis kilomeetrit, võitis ühek
sa võistleja seas Rapla jooksja
Kevin Jõesoo, kes läbis raja aja
ga 17:20.1. Teisele kohale tu
li Spartas treeniv Trevor Karro,
kes läbis raja ajaga 18:19.6. Pa
rim neiu oli kolmandana fini
šeerinud SK ProRunner jooks
ja KaisaMaria Oll (20:42.7). Nei
le järgnesid Lääneranna spordi
kooli õpilane Sten Martin Viide
maa (21:39.0) ja Sten Jonas Hein
(Läänemaa JK, 23:38.6).
Jooksjatele oli tänavune, järje
korras 16. Haapsalu maanteejooks
vaheldusrikas – joosta tuli nii päi
kese, tuule, vihma kui ka lumega.
Kahel viimasel aastal on Haap
salu maanteejooks koroonavii
ruse tõttu ära jäänud. Viimati,
2019. aastal toimunud võistlu
sel jooksis Haapsalu tänavatel li
gi 300 jooksusõpra.
MALLE-LIISA RAIGLA
SPORT
MALLE-LIISA RAIGLA
Korraldaja Cärolyn Soidla saavutas naiste arvestuses esikoha.
Haapsalu maanteejooksul osalejad pidid jooksma päikeses, vih -
mas, lumes ja tuules. MALLE-LIISA RAIGLA
Siim-Sander Vene (keskel) loodab uuel hooajal kokku saada löögijõulise meeskonna, kellega Saku II liiga mängudel esiliiga suunas
liikuda. Vasakul Mikk Päeske, paremal Jaanus Levkoi. Foto: Elen Freivald
Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :
Siim-Sander Vene (keskel) loodab uuel hooajal kokku saada löögijõulise meeskonna, kellega Saku II liiga mängudel esiliiga suunas liikuda. Vasakul Mikk Päeske, paremal Jaanus Levkoi. Foto: Elen Freivald
Saku II liiga korvpalliturniiril kaheksanda koha saanud Haapsalu korvpallimeeskond pead norgu ei lase ja plaanib uut hooaega.
Märtsi algul tuli Haapsalu meeskonnal play-off-mängudel alistuda turniiritabeli liidrile Jõgeva VSK-le, mis garanteeris Haapsalule tabelis kaheksanda koha. Väljalangemismängud tabeli liidriga pakkusid palju elevust Itaalia kõrgliigaklubis mängivale ja Haapsalu meeskonna kokkukutsujale Siim-Sander Venele. „Enne seda, mitte väga ammu, mängisime Jõgevaga Haapsalus, kus kaotasime kolme punktiga. See aga andis lootust, et meil on võimalus,“ ütles Vene.
Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega.Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
3 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Lääne Kalur
2 aastat tagasi
Kuna läänemaalt mingit järelkasvu ei tule siis esiliiga jutt on utoopia. Sisseostetud mängijad ei paku pinget ei publikule ega toetajatele. Kõige suurem murekoht on Levkoi, sellise ülbuse juures ei taha mitte keegi toimetada.
Järelkasvu nimel tuebki pingutada ja kõiki selle ala elustajaid igakülgselt aidata ja toetada! Korvpall on läänemaal juba liiiga pikalt varjusurmas olnud.
Kuna läänemaalt mingit järelkasvu ei tule siis esiliiga jutt on utoopia. Sisseostetud mängijad ei paku pinget ei publikule ega toetajatele. Kõige suurem murekoht on Levkoi, sellise ülbuse juures ei taha mitte keegi toimetada.
Milles väljendub Härra Levkoi ülbus siis teie arvates?
Järelkasvu nimel tuebki pingutada ja kõiki selle ala elustajaid igakülgselt aidata ja toetada! Korvpall on läänemaal juba liiiga pikalt varjusurmas olnud.