Mati Raidma: elanikkonnakaitse uued väljakutsed

Sõjasündmused Ukrainas ja seal aset leidev humanitaarkatastroof on ka Eestis teravalt päevakorda tõstnud elanikkonnakaitse olulisuse meie laiapõhjalises riigikaitses.

Et Vene Föderatsioon eirab rahvusvahelisi leppeid, on saanud paraku tavaliseks. Putin eirab kogu Venemaa osalusel üles ehitatud humanitaarmaailma kokkulepete süsteemi, mis puudutab sõjaolukorras tsiviilelanikkonna ohvrite vältimist. Kreml on võtnud koolide ja haiglate pommitamise ja tsiviilelanikkonna valimatu tapmise oma sõjapidamise arsenali.

Seega on riigi sõjalise kaitse kõrval eluliselt vajalik elanikkonnakaitse võimekuse kiirendatud korras välja arendamine. Hindan kõrgelt valitsuse otsust tõsta see prioriteediks ja selleks eraldada ka kiiresti pea 50 miljonit eurot. Lisaeelarve võimaldab juba tänavu protsessi käivitada ja reaalseid tulemusi saavutada.

Nagu näeme sündmustest Ukrainas, toob sõda kaasa kaks paralleelset ja üliolulist eesmärki – võidelda kõiki ressursse kasutades agressoriga ja samal ajal kaitsta oma elanikkonda, eriti kõige haavatavamat osa: eakaid, naisi ja lapsi, säästes inimeste elusid, tagades hädavajaliku arstiabi ja elutähtsad teenused. Tegevuses osalevad nii riigiasutused, kohalikud omavalitsused kui ka vabatahtlikud organisatsioonid. Suur roll on inimeste endi hakkama saamise võimekusel.

Mis on siis reaalsed tegevused, mida riik juba sel aastal käivitab.

Ohuteavitus. Õigeaegne ja sisuline inimeste teavitussüsteem sõjaliste ohtude korral on kaheosaline. Üldine häire ehk lihtsalt öeldes sireenid – praeguses etapis on plaanis alustada 16 Eesti linna varustamist õhuhäire sireenisüsteemiga, millele annab lisaväärtuse vajaliku infoga asukohapõhine telefoniteadete edastamise platvorm AKOS, mis samuti sel suvel kasutusvalmis saab.

Varjumine. Päästeameti uus ülesanne koos kohalike omavalitsustega on kiiresti üle vaadata elanikkonna võimalused vajadusel varjuda. Esimesed põhimõtted pani juba paar aastat tagasi paberile riigikantselei juures töötanud varjumise ekspertrühm. Varjumine jaguneb suures plaanis kaheks: võimalus varjuda kodus ja avalikus ruumis loodavad tingimused. Sel aastal kaardistatakse, kontrollitakse ja tähistatakse esmajärjekorras varjed avalikus linnaruumis. Siia kuulub ka inimeste teavitamine võimalustest ja soovitused tingimuste loomiseks oma kodus. Eraldi vajab lahendust ja vahendeid kortermajade probleem.

Päästeteenistus saab lisaraha varingupääste võimekuse ennaktempos väljaarendamiseks ja demineerimisvaldkonna tugevdamiseks ning oma toimepidevuse parandamiseks kriisiolukordades.

Näeme Ukrainas, kui suur ja vastutusrikas roll on kohalikel omavalitsustel. Riik tekitab võimaluse abistada KOV varude loomisel ning arendab koos regionaalsete kriisikomisjonidega neid toetava elanikkonnakaitse koordineerimis- ja koostöövõrgustiku.

Suur roll on täita ka vabatahtlikel organisatsioonidel, kellest eriti päästeliidu ja naiskodukaitse aktiivne töö on kiiduväärne. Aktiivsed inimesed on oodatud ühinema.

Võib ju küsida, kas seda kõike poleks pidanud tegema varem? Minu kindel vastus on, et ei, varem olid meil teised prioriteedid. Päästeameti ülesehitamisel lähtusime eelmise 30 aasta jooksul eesmärgist luua parim võimalik päästevõimekus just neil aladel, mis inimeste igapäevaelu puudutavad. Ka praegu näitavad sõjaväe ohuhinnangud, et otsest sõjalist ohtu Eestile ei ole, aga mõistame, et pärast 24. veebruari on maailm teistsugune. Seega on nüüd just õige aeg neil lahendamata probleemidel sarvist haarata.

Kokkuvõtteks – elanikkonnakaitse põhiülesanne, inimeste toetamine kriitilistel aegadel, vajab meie kõigi panust ja ühtse toetusvõrgustiku ülesehitamist, riigi, kohalike omavalitsuste ja kodanikuühiskonna vahelist usaldust ning igapäevast koostööd. Nii saame üle olla hirmudest ja seisame oma väärtuste eest.