Meteoroloogiline kevad algas juba märtsikuuga, klimaatilise kevade algus on aga alles ees, sest ööpäeva keskmine õhutemperatuur ei ole veel tõusnud püsivalt üle +5 °C.
Kevadisel pööripäeval on öö ja päev sama pikad – 12 tundi.
Klimaatiline kevad algab Eestis keskmiselt 17. aprillil.
Eesti kevadpealinn on Türi, sügispealinna tiitlit kannab Narva, talvepealinn on Otepää ja suvepealinn Pärnu.
Tänavu oli talv normist pisut soojem. Sademeid oli enam-vähem normi jagu. Päikesepaistet oli normist pisut vähem.
Mandri-Eesti rannikualadel algas klimaatiline talv 20.–21. detsembril, mil tekkis püsiv lumikate. Saartel aga klimaatilist talve ei olnudki, seal oli tegemist eeltalvega, sest ööpäeva keskmine õhutemperatuur langes küll püsivalt alla 0 °C, kuid püsivat lumikatet ei tekkinud.
Mujal Eestis algas talv juba 26.–29. novembril. Talv sai läbi Lääne-Eestis ja mõnel pool Lõuna-Eestis veebruari viimasel kolmandikul, 25.–26. veebruaril. Enamikes kohtades ei olnud 1. märtsiks lumikate veel lagunema hakanud.
Talve keskmine õhutemperatuur oli –2,0°C (norm –2,6 °C). Alates talvest 1922/23 on see soojuselt 28.-29. koht.
Talve sajusumma Eesti keskmisena oli 146 mm, mis on 102% normist (norm 142 mm).
Tugevaim tormi-iil mõõdeti Vilsandi rannikujaamas 20. jaanuaril – 33,6 m/s. Keskmine kiirus samal ajal oli 24,6 m/s, mida loetakse juba tormiks. 29.–30. jaanuari tuisus oli liiklus häiritud ja mitmel pool autod maanteedel lumes kinni.
Allikas: ilmateenistus
