Eesti valitsus mõistab hukka Venemaa agressiooni põlistamise Donetski ja Luganski aladel

Valitsuse liikmed mõistsid hukka Venemaa presidendi Vladimir Putini otsuse tunnustada Donetski ja Luganski separatistlikke nn rahvavabariike ja piirkonda täiendavate väeüksuste viimise. See on rahvusvahelise õiguse jäme rikkumine, mis suurendab laiaulatusliku sõjategevuse puhkemise võimalust ja on ohuks kogu Euroopa julgeolekule.

„Eesti valitsuse liikmed mõistavad üheselt hukka Donetski ja Luganski separatistlike rahvavabariikide tunnustamise. Rahuvalvemissiooni kattevarjus viiakse läbi rünnak Ukraina omariikluse, suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu,“ ütles peaminister Kaja Kallas.

„Venemaa lõpetas ühepoolselt Minski lepingud ja muutis edaspidise diplomaatilise pingutuse väga keeruliseks. Kui kaheksa aastat on Venemaa varjanud oma osalust Ukraina idaosas separatistlikeks nimetatud vabariikide taha, siis nüüd on Venemaa avalikult põlistanud oma agressiooni Ukraina vastu. Lisaks võib see olla ettekääne laiemaks Ukraina-vastaseks agressiooniks. Töötame ühemõttelise rahvusvahelise hukkamõistu ja reaktsiooni nimel. EL peab viivitamatult kehtestama karmid sanktsioonid ning NATO peab andma sündmustele oma hinnangu. Selles järjest pingelisemaks muutuvas olukorras jätkab Eesti Ukraina igakülgset toetamist ja seismist selle eest, et demokraatlike riikide vastus oleks ühtne ja kiire,“ rõhutas Kallas.

Välisminister Eva-Maria Liimets rõhutas, et Venemaa presidendi Vladimir Putini otsus tunnustada Ukraina idaosa separatistlike rahvavabariike Donetskis ja Luganskis on äärmiselt ränk rahvusvahelise õiguse rikkumine. „On selge, et Minski rahulepete tingimuste rikkumine lõpetab ühepoolselt selle lepingu täitmise. Arutame eskalatsiooni kohe oma liitlaste ja partneritega ning meie seisukoht on, et Venemaa tegevusele tuleb anda viivitamatult rahvusvaheline hinnang ja rakendada sanktsioonid.“ Välisminister märkis, et Eesti pakub Ukrainale relvaabi kõrval ka mitte-sõjalist ja humanitaarabi. „Oleme üle vaatamas Eestis olemas olevaid varusid, et Ukrainat võimaluse korral mitte-sõjalise abiga veelgi enam aidata.“

Venemaa poolt Ukraina omariikluse ründamise kõrval arutasid valitsuse liikmed ka Eesti valmisolekut Ukraina vastase sõjalise eskalatsiooni mõjudega toimetulemiseks.

„Täna vaatasime taas üle riigi plaanid olukordadeks, mis võivad Eestis kaasneda Venemaa relvastatud ründe suurenemisel Ukrainas,“ ütles peaminister. „On selge, et sõjategevuse laiaulatuslik puhkemine Euroopas mõjutab mitte ainult Ukraina, vaid tõenäoliselt ka meie elujärge. Seoses sellega on kõik ministeeriumid kaalunud läbi Ukrainas sõjalise tegevuse suurenemise võimalikud mõjud Eestis.“

Valitsuse liikmed on läbi vaadanud võimalikud arengustsenaariumid ministeeriumite haldusalade kaupa, et planeerida vajalikke tegevusi ja ressursse. Näiteks ajakohastab siseministeerium pidevalt oma kriisiplaane, sotsiaalministeerium teeb ettevalmistusi sõjapõgenike võimalikuks vastuvõtmiseks, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kontrollib majandusvaldkonna elutähtsate teenuste küberturvalisust, rahandusministeerium on koostanud plaanid kriisi oludes riigi rahavoogude kindlustamiseks ja analüüsinud kriisi võimalikku mõju Eesti majandusele, Eesti Pank kontrollib pangandussüsteemi valmiolekut, valitsemisalade kaupa on üle vaadatud riigi kriisivarude seis.

Eestile ega NATO liikmesriikidele otsest sõjalist ohtu pole. Ootamatuteks kriisiolukordadeks tuleb aga riigi kõrval valmistuda ka omavalitsustel, erasektoril ja igal inimesel.

Siseminister Kristian Jaani sõnul on tänases keerulises julgeolekuolukorras väga oluline tugev rahvusvaheline koostöö ja üksteise toetamine. „Anname Ukrainale, kes on Venemaa tegevuste tõttu suure surve alla sattunud, kindluse ja toe, et nad ei ole selles olukorras üksi,“ märkis siseminister. Eestile ei ole täna otsest sõjalist ohtu. Meie piir on valvatud, meie avalik kord ja põhiseaduslik kord on tagatud ja pidevalt monitooritud. Siseministri sõnul kaasneksid aga sõjategevuse suurenemisega Ukrainas tuntavad mõjud ka Eestile.

„Valmisolek peaks olema meil igas olukorras, eriti siis, kui meid ähvardavad hübriidohud, mis võivad kaasneda Euroopas sõjalise tegevuse puhkemisel,“ ütles Jaani. „Kriisiolukordade lahendamisel on tähtis, et me oleksime ühiskonnana ühtsed. On väga oluline, et Eesti inimesed aitaksid üksteist. Samuti, et riigi ning kohaliku omavalitsuse asutused ja ettevõtted teeksid omavahel koostööd ja oleksid suunatud lahenduse leidmisele.“ Jaani sõnul on Päästeamet aastate jooksul pidevalt jaganud kriisideks valmistumise alast infot ning kohalike omavalitsuste kriisikomisjonidega on kujunenud välja hea koostöö.