Märt Poots: sõltumatu energiatootmiseta rahvast ei päästa ükski tank ega radar

Lääne Elu

info@le.ee

Neugrundi tuulepargi arendaja Märt Poots.
Neugrundi tuulepargi arendaja Märt Poots.

Eesti julgeoleku tagamise planeerimisel on kusagil midagi juba väga ammu kapitaalselt valesti läinud.

 

Veel kümme aastat tagasi oli Eesti elektrienergia eksportöör ja sõltumatu oma naabrite armust meile energiat müüa. Nüüdseks on see olukord pea peale pöördunud ja väga visalt jõuab kohale teadmine, millised julgeolekuohud ähvardavad energianäljas rahvast.

Kellelegi ei ole uudis, et juba aastaid on Eesti julgeoleku a ja o olnud kaitseministeeriumi öelda. Kokkuvõttes: kõigepealt tulevad tankid ja lennukid ja miinitõrje ja radarid ning siis vaatame, kas kuhugi Eestis veel mingi muu elu ja majandus ka ära mahub. See on ju nii lihtne. Ütled, et riigisaladus, kaitsevõime, julgeolekuoht – rohkem rääkida ei saa ja kogu lugu. Keegi vastu vaielda ka ei saa, sest informeeritus on asümmeetriline ja argumenteeritud arutelu on välistatud.

Kogu see kontekst loobki olukorra, kus tarbija ei saa aru: kuhu kadus kodumaine elektritootmise võimekus? Miks ei ole asemele tekkinud uut? Miks maksame elektri eest end vaeseomaks, aga see-eest undavad meil kuskil radarid ja sõjamasinad, mis ei võimalda meil kodumaist energiamajandust arendada? Miks ei ole tehtud vastupidi – planeerida esiteks energiatootmine sinna, kus see on ainuvõimalik ning tagada esmalt riigi ja rahva energiasõltumatus, seejärel paigutada kõikvõimalikke radareid ja sõjamänge vastavalt sellele reaalsusele.

Mõelge, kui Estonia kontserdisaalis paigutataks orkestrante kuhu iganes: rõdudele, parterisse, lavale ja lavaauku, ning siis selguks – pagan, jube hea kontsert võiks olla, aga publikut pole enam küll kuhugi panna. Täpselt samasugune mulje jääb praegu Eesti kaitsevõime planeerimisest. Kõvasti on liitlasi ja tanke ja paugutamist, aga kellele seda kõike vaja on, kui energianäljas rahvas on võimalik põlvili suruda ilma suurema sõjategevuseta? See ei ole enam teoreetiline oht, vaid reaalsus. 100–200 protsenti kõrgem elektrihind pole enam uudis, sest 600 või 1000eurone MWh hind lõi illusiooni, et 200–300 eurot on juba täiesti normaalne ja soodne hind.

Eleringi juht räägib kõrgest kantslist rahvale, et kui te pole nõus maksma sellist hullumeelset elektrihinda, tuleb veel nii jubedaid kliimakatastroofis suvesid nagu möödunu ja maksate triljoneid eurosid kahjusid. Aga rahvas pole rumal – nad mäletavad, et oli täitsa ilus suveilm ja kellelgi ei tulnud triljonit ka maksta. 500eurone elektriarve on see-eest postkastis ja see on fakt.

Koroonakriisi puhul püüab valitsus ennast kehtestada, ise otsuseid langetada ja ekspertidel on ainult nõuandev roll, sest nemad näevad olukorda liiga kitsalt, ainult oma erialast lähtuvalt. Riigi juhtimine vajab aga avarat, kõigi asjaoludega arvestavat vaadet. Täpselt sama lähenemine on meil puudu julgeoleku planeerimisel, mille üks vaieldamatu nurgakivi on energiajulgeolek.

Siinkohal on paslik meenutada kaitseministeeriumi endise asekantsleri sügisesi kapist välja tulevaid intervjuusid, mis said küll avameelsuse eest palju tunnustust, kuid mille seoseid päriseluga pole siiani suudetud näha. Meenutame Meelis Oidsalu juttu: „Mida mina oma karjääri jooksul olen märganud: et avalikus sektoris on ikkagi võimalik täiesti süüdimatult lihtsalt üle lasta aastaid. Sul on kogunenud mingi baaskompetents, millega lollitad nagu kõik küsijad ära – k.a ministri – ja sul pole eriti motivatsiooni end muuta ega oma tõekspidamisi muuta. Näen üsna palju ametnikke, kes lähevad avalikesse väitlustesse emotsiooni pealt. Nad isegi ei tee sisemenetlust ära oma argumendi pädevuse osas. Nad ei vaata seda kodaniku silmaga, vaid joostakse võitlevasse menetlusse. Ma ise olen seda teinud.” Seesama inimene seisis ametnikuna ristseliti ees ka Eesti energiamajanduse arendamisel, aga tema isiklik post factum-patukahetsus ei ole süsteemi muutust toonud.

Siin ongi osa vastusest Eesti elektritarbijale, miks ei ole taganeva põlevkivienergeetika kompenseerimiseks loodud piisavalt uusi taastuvenergia võimekusi. Küsimus pole selles, et tehnoloogia pole küps või et ettevõtjad ei taha investeerida või ekslikus arvamuses, et talvel pole niikuinii tuult ja päikesepargid ootavad kevadet. Asi on selles, et riigijuhte ja rahvast on süüdimatult lollitatud. Argumentide pädevust ei kontrollita.

Toon ainult kaks näidet endaga seotud Neugrundi tuulepargi 15 aastat kestnud „arendamisest”, mis sisuliselt jõudis areneda ainult esimestel aastatel ja siis viskasid need ülalkirjeldatud ametnikud projekti kodaratesse nn riigi- ja keskkonnakaitselisi kaikaid.

Keskkonnaministeeriumi sõnastuses tekitaks 30 tuuliku asetamine Neugrundi meteoriidikraatri alal sellele kraatrile „pöördumatuid kahjustusi”. Ei saa, ei tohi, ei või. Aga mitte keegi ei seleta, milles need „pöördumatud kahjud” seisnevad. Sellise info pealt peab valitsus otsustama, et ei, meil ei ole vaja kodumaist, sõltumatut elektritootmise võimekust, mis kataks 25 protsenti Eesti riigi vajadusest.

Kujutage nüüd ette: 500 miljonit aastat vana kraater mere põhjas. Lained, hoovused, meremiinid ja maailmasõjad. Kraatri ringvalli läbimõõt on 9 kilomeetrit (!), laius 2,5–3 kilomeetrit (!) ja kõrgus 50–100 meetrit. See on hiiglane. 500 miljonit aastat kõigele vastu pidanud tohutu geoloogiline moodustis. Aga kui nüüd asetada sinna 30 tuulikut, mille vundament on tegelikult üks lihtne 15meetrine betoonplokk, siis on see 500 miljoni aastane ja 9kilomeetrise läbimõõduga kraater „pöördumatult hävinud”. Kunagi oli ühes ajalehes selliste bürokraatlike absurdsuste jaoks rubriik „Kabinetis sündinud”.

Mõelge selle ametnike ennastsalgava võitluse tulemusel „pöördumatust hävingust päästetud” 500 miljoni aasta vanuse kraatri peale iga kord, kui oma elektriarvet näete.

Ning teine näide. Teatavasti ei ole kaitseministeerium aastaid pidanud Virumaal tuuleenergeetika arengut võimalikuks, sest kuulus Kellamäe radar ei näe siis idast lähenevat vaenlast. Küll aga ei sega radarit üldsegi otse Narva linna kõrval riigipiiril asuv Eesti Energia tuulepark, sest see olla juba maakera kumeruse taga peidus.

Loode-Eestis asuva Neugrundi puhul on aga risti vastupidi. Ämari radari aknasse vaatab otse sisse sealsamas kõrval asuv Eesti Energiale kuuluv Paldiski tuulepark ning see ei ole probleem. Küll aga oleks ületamatuks takistuseks hoopis kaugemal meres asuval Neugrundi madalikul asetsev tuulepark. Ehk teisisõnu: maakera on kaitseministeeriumile mugavalt kumer ainult ida poole, aga täiesti lapik lääne suunal.

 

* Teksti autor on Neugrundi tuulepargi arendaja aastast 2005. Praeguseni ei ole Eesti riik suutnud tuulepargi arendamiseks anda ei hoonestusõiguse luba ega ka keelduda hoonestusloa andmisest. Küll on valitsuse töölaual viimaste kuude jooksul juba teist korda eelnõu, mille kohaselt öeldakse, et Eesti ei pea selle tuulepargi rajamist võimalikuks.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
palju küsimusi
palju küsimusi
see
see

rohepeeru kampaania on sama , mis tibladel jõgede tagurpidi pööramine, resultaat on teada, araali meri kuivanud

Jap
Jap

Vene kroonus tegid särtsu”zek-d”.
Oli miski hullult müdisev ja soljarkat
joov monstrum,aga kislakk ei olnud
kahe aasta jooksul kordagi pime.
1983-1985, Kovza, Jertsevo,kes teab,
see teab.

Nimi
Nimi

Seni, kui see tobe rohepöörde jutt jätkub, seni need elektriarved suurenevad. Lumivalgeke rääkis eile raadios et elekter on torudes ja et riik oma inimesi ei koori! Kuni üks Pea niisuguseid asju raadios räägib, seni ei muutu kahjuks midagi.
Muidugi, riik koorib ju hoopis kartuleid, mida siis inimesed jätkuvalt süüa võivad… Toidu ostmiseks elektriarvetest enam raha üle ei jää!
Kas teile ei tundu, et igasugune lolluse piir on juba ammu ületatud?

jah
jah

valesti läks meil siis,kui reformierakond asus kunagi ammu riiki juhtima….

krõmpsluu
krõmpsluu

Kus on garantii,et need tuuleelektrikud meile seda odavamalt müüma hakkavad?Kui neil lõpuks õnnestub elektrijaamad lammutada siis see pisike kamp lurjuseid meilt veel 7 nahka koorib.

uskmatu Toomas
uskmatu Toomas

Äri Eesti moodi.Ostame puuduva Soomest ja Soome ostab puuduva meile edasi müümiseks Venemaalt ?? Meie Narva ühendused Venemaaga on aga kuradist ?
Olid ajad kui Gazprom omas osalust Eesti gaasis ja hind oli aastaid stabiilne aga ei vene värk.Nüüd ostame üha enam “odavnemat”vene gaasi läbi Euroopa ja sellega “sanktsioneerime” venelasi ?
Ei jõua ära oodata millal ehitatakse veeldatud maagaasi terminaal,et saaks hakata ostma Ameerikast tulevat head gaasi mida ettevõtlikud ärimehed euroopa näite põhjal tangivad Jamalis !

Kummaline maailm
Kummaline maailm

Venemaa on küll viimane “partner”, keda üldse usaldada saab. Meil läheb veel hästi, kui elektri asemel tankid üle idapiiri ei tule…

kribu
kribu

Tuli sealt Venemaaltki üksjagu jama aga sihukest p.ska nagu see tatine EL meile praegu pähe valab poleks isegi pole sealt kunagi tulnud.

Pistik
Pistik

Oidsalu oli viimased ca 10-15 a see mees-ametnik, kelle südametunnistusele (kui tal seda on) jääb Eesti energiatootmise pidurdamine. Selline tegevus kvalifitseerub riigireetmiseks. Aga korrumpeerunud Reformierakonna poliitika muutis Eesti riigiametnikud puutumatuteks ja ilma vastutuseta isikuteks. See kõik on viinudki meid sinna, kus praegu oleme. Ainuke poliitiline jõud, kes võiks tuua muutused paremuse ja tervemõistuslikkuse poole, on EKRE.

Lääne-nigula
Lääne-nigula

Kui oleme Eesti tuuleparke täis ehitanud, vajame ikkagi tuumajaama. Nii või?

Vahi nalja
Vahi nalja
Kõige naljakam ongi, et uute tuuleenergia võimsuste elektrivõku integreerimiseks on vaja olemasolevat võrku tugevdada ehk investeerida (loe tõuseb tarbijate võrgutasu) ning peab ehitama juurde juhitavaid elektri tootmisvõimsusi kompenseerimaks juhitamatuid tuuleenergia tootmisvõimsusi (puhas füüsika, elektri nõudlus ja pakkumine peab olema süsteemis võrdne igal ajahetkel, ka tuulevaikuses). Pigem tuleb vaadata meie süsteemihalduri ehk Eleringi poole, saamatus ja valed tegevused mõjutavad negatiivselt meie elektriturgu. Kui ei oleks pudelikaela Eesti Soome vahel (kaablite vähesus, ristlõige määrab tehnilise võimekuse), siis nautiksime hetkel odavamat elektrihinda Põhjamaade börsil. Mehe välisühendused on vähesed, juhitavat tootmisvõimsust on puudu, desünkroniseerimine tõstab kindlasti elektri hinda (loe väheneb tuntavalt Eesti elektrisüsteemi tehniline… Loe rohkem »
ainult
ainult

idioot ja enesetapja räägib , et keelame mingi idee fix nimel ära aastatuhandeid inimesi elus hoidnud ja kõikidest hädadest meid läbi viinud ning soojendanud elava tule , ehk ahjukütte, puupliidid jne.

wpDiscuz