Malle-Liisa Raigla fotod
Täna päraslõunal jõudis Haapsallu ja tõsteti oma uuele kohale raudteejaama juures kunagi Tallinnas raudteekooli juures seisnud kitsarööpmelise raudtee vedur.
Kella 11 paiku tõstis kraana veduri Tallinnas Tehnika tänaval praeguse Euroopa kooli juures autole ja tee veduri uude koju võis alata. Veidi peale kl 14 keeras raudteejaama ette kõigepealt võimas kraana ja selle järel tõstmiseks vajalikke vahendeid kandnud auto ning veidi hiljem oli kohal ka vedur.
Tunnike kulus ettevalmistustest ja veidi peale kella 15 oli väike, aga uhke, vedur ettevalmistatud kruusaplatsil raudteejaama juures paigas.
Haapsalu raudteemuuseumi juhi Tali Vare sõnul anti 1949. aastal Tšehhoslovakkias Škoda tehases valminud vedur raudteemuuseumile üle juba 2016. aastast, mil raudteekool Tallinnas oma tegevuse lõpetas. Kuid et muinsuskaitse pidas vedurit siiani hoone juurde kuuluvaks, polnud võimalust seda Haapsallu tuua. Nüüd, viis aastat hiljem jõudis vedur Haapsallu.
„See vedur on Eesti raudteehariduse sümbol,” ütles Haapsalu raudteemuuseumi teadur Tõnu Tammearu. Tema sõnul on kõik raudtee tehnikakoolis õppinud lennud 1970. aastatest kuni 2016. aastani oma lõpupildid teinud just selle veduri taustal.
Miks koik peab olema ainul negativne ja miks koik on ni tigedad
Tore ajakirjanikuproua võiks ennem loo avaldamist oma teksti üle ka kontrollida!
Punase suusamütsiga mees oleks võinud ohutuse pärast kiivrit kanda.
Ära targuta.
Tore,et vedurit vanarauda ei viidud,vaid Haapsallu toodi. Tänud selle eest! Jääb üle ainult loota,et praegused armetus seisus vedurid ka korda tehakse…
Iseenesest väga kurb uudis. Seda vedurit ei oleks tohtinud sealt kindlasti mitte ära vedada. See oli tükike ajalugu, mis sidus seda hoonet raudteega, hoonet mis ehitati raudtee tarbeks. Palun vabandust, aga see oli BARBAARSUS. Aeg liigub ja teeb oma korrektuure, aga sümboleid ei toiks puutuda.
Ikka parem Haapsalus kui oleks vanarauda viidud.
See anti muuseumile, kes peab selle eest hoolt kandma, mitte sümbolit hävitama. Kes keelas muuseumil seda hooldada seal, kus on tema koht, kus tal oli sümboli väärtus? Kui üks muuseum käitub selliselt, siis ei saa imestada, kui mingi aja pärast mingid eksponaadid vanarauda viiakse.
see on tore, jälle uus, järelvalveta ja unustatud objekt, mida võib ajaviiteks näiteks põlema panna.
eks ikka häda