Sportlike eluviiside mõju riigi üldisele heaolule on tõestatud ning pikaajaline. Mida tugevamaid samme riigi toel selles valdkonnas astume, seda kiiremini tulemusteni jõuame.
Kuna praegu jääme kehalise aktiivsuse poolest oma läänenaabritest kaugele maha, tuleb riiklikult soodustada tegevusi ja investeeringuid, mis aitavad elada kauem terve ja õnnelikuna.
Eestis liigub regulaarselt vaid kuni 45 protsenti inimestest minimaalselt pool tundi kaks korda nädalas, samas kui põhjamaades on vastav näitaja 70 protsendi ligidal. Eriti murettekitavana mõjub kasinate numbrite juures teadmine, et iga teine Eesti täiskasvanu ja iga neljas esimese klassi laps on ülekaaluline või rasvunud.
Tõsi, kui näiteks noor inimene ei puutu spordiga kokku mujal, siis üldhariduskooli kehalise kasvatuse tundides üldiselt ikka. Ainuüksi sellest siiski ei piisa. Hea näide on initsiatiiv „Sport koolis“, mille eesmärk on koos omavalitsuste ja spordiorganisatsioonidega tagada, et järgmistel aastatel oleks igal koolipäeval vähemalt esimeses kooliastmes üks tund juhendatud liikumist. Sport peab olema kättesaadav kõikjal, näiteks töökohtades, aga ka eakate või erivajadusega inimeste seas.
Kultuuriministeerium esitas kevadel valitsusele liikumisharrastuse kontseptsiooni, mille eesmärk on tõsta Eesti inimeste igapäevast kehalist aktiivsust. Eeskätt on kavas keskenduda just algkooliealistele lastele, laiemalt aga kogu elanikkonnale.
Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul on ebapiisav kehaline aktiivsus maailmas surma põhjustajate seas teisel kohal. Pole just keeruline luua siia seost riigi majanduse arenguga. Halb tervis langetab Eesti sisemajanduse koguprodukti 6–15 protsenti, mille põhjus on esmalt toodangu vähenemine ja tulevikus tegemata jääv töö. Praeguste sammude mõjud avalduvad aastate jooksul. Näiteks: kui siin ja praegu õnnestuks langetada suremust vaid 1,5 protsendi võrra, võiks 25 aasta pärast SKTd isiku kohta näha 14 protsendi võrra kõrgemana.
Ehkki spordi mõju riigi heaolu kasvule on pikaajaline, näeme esimesi selgeid tulemusi seda kiiremini, mida varem teeme selles vallas esimesed sammud. Kindlasti ei saa öelda, et seni pole mingeid samme astutud, kuna otsesed mõjud avalduvad ka pealtnäha kaudsete meetmete kaudu. Näiteks on juba 2018. aastast kultuuriministeeriumil Eestis toimuvate rahvusvaheliste olulist majanduslikku mõju omavate kultuuri- ja spordisündmuste toetamiseks sisse seatud täiendav taotlusvoor, mille maht on 2 miljonit eurot aastas. Need spordisündmused on meie riigikassasse juba praegu tagasi toonud arvestava summa.
Rahvusvaheliste spordiürituste mõju hindamisel tuleb arvestada nende kogumõju, mis on suurem kui otsene majanduslik tulem. See avaldub sportliku eluviisi ja liikumisharrastuse propageerimises ja levimisel. Omakorda tekib lisandväärtus tänu Eesti tuntuse suurenemisele ja turismisihtkoha tutvustamisele. Seetõttu peab majandusliku mõjuga spordisündmuste rahastamine ja jätkusuutliku sporditaristu loomine jääma kindlalt igaühe liikumisaktiivsuse toetamise kõrvale.
Liikumisharrastuse reformi eelarvevajadus on järgmisel aastal 3,6 miljonit eurot. Füüsiline aktiivsus ei kasva iseenesest ning vajab eesmärgistatud juhtimist mitmel tasandil. Rahvatervise hoidmise ja suureneva majandusliku kahju vältimiseks on liikumisharrastuse kontseptsiooni rakendamine lähiaastatel olulise tähtsusega. Samuti peame jätkama toetussüsteemidega, mis on end juba praegu õigustanud.
promo kesikutele enne KOV-i valimisi? Muidugi on Anneli Ott tugev kultuuriminister, aga põhiline on seista valdkonna rahastamise eest, küll siis ka rahvas liikuma hakkab
Tossud ja dressid jaksab igaüks soetada. Tervisejooksuks või -kõnniks sellest piisab.